Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939

kitsamal ajavahemikul, seisund ehk kuritegude summa - sagedus dünaamika - mõeldakse kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumist teataval territooriumil, mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika ­ mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 ­ millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 ­ palju on mehi, naisi, retsidiivsus ­ kuriteo kordamine 3 ­ alaealised ja täiskasvanud 4 ­ varem karistatud ja esmakordselt karistatud (modus vivendi ­ teoviis) 5 ­ paragraafide järgi nt

Õigus

15

doc

Kuritegevus Eestis

Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool:  Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5

Uurimistöö

10

doc

Suitsiid

Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine. 3 3. ENESETAPU PÕHJUSED Enesetapp ehk suitsiid on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada

Ühiskond

17

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine ­ puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu ­ seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja

Hälbiva käitumise sotsioloogia

66

doc

Kriminoloogia konspekt

1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim ­ üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ­ ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite

Sissejuhatus õigusteadusesse

4

doc

Suitsiidid

kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depressiooni põdevatest inimestest lõpetab oma elu enesetapuga 20% inimest

Psühholoogia

11

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku  2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................

Sotsioloogia

34

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

See on nn “legalistlik” definitsioon. n​ Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1.​ Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2.​ Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3.​ Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n​ Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n​ Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n​ Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n​ Valgustamisfilosoofia mõju n​ Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n​ 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n​ Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n​ kuritegusid on parem ennetada kui karistada n​

Kriminoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)