Johannes Vares-Barbarus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Johannes Barbarus Vares

Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa ­ 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 1904­1910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 1910­1914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918

Kirjandus

10

ppt

Johannes Vares - Barbarus

liige aastast 1940.  Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 ­ 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal.  Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks"  Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule.  21.juunil 1940 kell 22.20

Ajalugu

9

doc

Siuru

..............10  Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. 2  Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, hiljem ka August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud" ­ Tuglas.

Kirjandus

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

Eestist ees. Esiteks asus ülikoolilinn Lõuna-Eestis ja teiseks olid Lõuna-Eesti talud jõukamad kui Põhja-Eesti talud. Lõuna-Eesti savisegune muld oli viljakam kui Põhja-Eesti paiguti vaene paepealne muld. Konstantin Päts (1874-1956) pärines Pärnumaalt Tahkurannast. Aastal 1901 asus Päts Tallinnas ilmuma hakkava uue ajalehe Teataja toimetajaks, olles kahekümne seitsme aastane ja lõpetanud õigusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes Voldemar Veski, Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks. Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus ­ majandus ­ millele kõik tuginebki.

Eesti ajalugu

56

doc

Eesti ajalugu

võimalusest saada maad, kodule palju lähemal. Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole. 1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid. 1240-1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal. Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima. 1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti

Ajalugu

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll 1950-1958- August Jakobson- Nõukogude Eesti kirjanik. Sai kahekordselt Stalini preemiat. 40ndates temast sai võtme figuur kirjanike elujuhtimisel. Kirjanike liidu esimees. Ei kasutanud ära oma Ülemnõukogu Presiidiumi positsiooni, isegi aidata kirjanike, kes sattusid hätta. 1958-1961- Johan Eichfeld 1961-1970- Aleksei Müürisepp 1970-1978- Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin 1983-1990- Arnold Rüütel

Eesti Lähiajalugu

17

doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

piiriks oli 70 aastat, mille järel nad emeriteeriti. ·Eesti Kultuurkapital- on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks. Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal. ·Siuru- oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud" ­ Tuglas. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ·Tarapita- oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921­1922; anti välja 7

Eesti kultuuriajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)