Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20.
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi
nimetatakse tarnijateks ja allavoogu jäävaid klientideks. Kvaliteetse tarneahela juhtimise neli alustala on kvalifitseeritud inimressursid, organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogijad ning tegevuse mõõtmine. Härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimenduvas vormis.Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Kui reaalne nõudlus on tõusnud nt 5% siis tootja tasandil on see jõudnud lõpuks 40%`ni. Ühesõnaga on see kõigi tarneahela liikmete ülereageerimisega. Tagajäjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. On olemas kaks tarneahela põhiliiki: säästlik ja nobe. Säästliku tarneahela eesmärgiks on
Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S
laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehin
tegemise teel Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING. Tehingu tähtsaim liik on LEPING. Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses: 1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega) 2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad) 3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene teistmoodi – kinnisomandi müügileping peab olema notariaalselt sõlmitud) Lepinguvabadust ei ole absoluutne! On võimalik seadusega piirata! 2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus Tahteavaldus on teatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine, selle teatavaks tegemine teisele poolele; tahteavaldus peab olema teistele äratuntav ja arusaadav; sisemine tahe + väljapoolne äratuntav väljendus; tahteavalduse viisi valiku vabadus
Kõik kommentaarid