Kosmoseraketid ja nende areng (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kosmose uurimine

Kosmose uurimine Ettekanne Tallinn 2009 Sisukord Teleskoobid................................................................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli era

Füüsika

19

odp

Kosmosekatsed ja Kuu

 Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaazi-katsekorpust, seal töötab 500 Venemaa sõjaväelast. Sealt startisid 1957 esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud kosmoseraketid ja -aparaadid.  Elu kosmoses Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas üldse kaalu. Kõik vajalikud tegevused peavad jätkuma (söömine, magamine, töötamine jne.), need toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning tualett. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola.

Astronoomia

9

docx

Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Taavi Todi KUU Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2.Kuu ja Maa suhe.............................................................................................................4 3.Kuu päritolu....................................................................................................................5 4.Kuu pin

Astronoomia ja astroloogia

25

doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

(merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud

Füüsika

7

doc

Referaat teemal kuu ja kosmosereisid

"nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. KOSMOSELENNUD Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, simpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimesena lendas Kosmosesse Juri Gagarini. 108 minutit kestnud lend, käivitas võidujooksu kahe Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10.2003 aastal saatis ka Hiina esimese inimese edukalt kosmosesse).

Füüsika

20

pdf

Kosmoselennud ja uuringud

Kosmoselennud ja -uuringud  Mis on kosmoselend ja miks seda on vaja? ❏ Reis maavälisesse kosmosesse või sellest läbi ❏ Mehitatud või mehitamata kosmoselaevaga ❏ Kosmoseuuringud ❏ Äritegevus: kosmoseturism ja satelliitside ❏ Mitteäritegevus: kosmoseobservatoorium, luuresatelliidid ja muude Maad jälgivate satelliitide tegevus  Mis on mehitamine? ❏ Mehitamine ehk mehitus on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist ❏ Mehitatud: Nõukogude Liidu Sojuzi programm, USA-s kosmosesüstikute programm, Rahvusvaheline Kosmosejaam ❏ Mehitamata: kosmosesondid, satelliidid  Kosmoselend ❏ Algab raketi stardiga, et ületada Maa külgetõmbejõud ❏ Selleks vajalik paokiirus ehk esimene kosmiline kiirus on vähemalt 7,91 km/s ❏ Maa orbiidilt lahkumiseks vajalik kiirus on 11,2 km/s. ❏ Kosmoseaparaatide liikumine kosmoses on nii kosmoselaeva mootori tõukejõul k

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Jupiter.

Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.) ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.( iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.) Jupiter:

Füüsika

9

docx

Kosmose vallutamine

mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautikat on defineeritud ka nii: füüsiline Maaväliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. Vastav teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoseaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõu mõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele ning kaugemas tulevikus ka teiste tähtede juurde. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Kosmoseeetika tegeleb idee uurimisega, et see, et saame kosmoses teatud asju

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)