4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine.
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus :
- vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid
kuuluda kummagi riigi pooldajate leeri ega ajada nendega ühist poliitikat. Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967
Kõik kommentaarid