· Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga
Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5
See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler s
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada
Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi
Kõik kommentaarid