50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
malala
Õppematerjali autor
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
.................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................15 2 Sissejuhatus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste –
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö Turumajandus asemele peab asuma Maades kus toimius solidaarsuse toimub kõigi mõistuspärasus. reformatsioon arenes hoidmine. hüvanguks. Kapitalism tähendas kapitalistlik Inimsuhete äärmused Turg juhib tema jaoks tootmisviis ei ole hea
· Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid