Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

docx

Füüsika eksamiks kordamine

saavutada, et Maa graviatsiooniväljast pääseda. kesktõmbejõud gravitatsioonjõud ⏞ 2 ⏞ mv R = G M ∙m R 2 √ ⇒ v= G M R 23. Millised jäävuse seadused kehtivad elastsel ja plastilisel põrkel korral? Kuidas muutub nende põrgete korral energia. Kehtivad nii impulsi kui ka energia jäävuse seadused. Kaks keha lähenevad teineteisele ning omavad kineetilist energiat. Kokku lennates nad deformeeruvad ning energia muutub potentsiaalseks. Kui kehad uuesti laiali lendavad, muutub potentsiaalne energia taas kineetiliseks energiaks. Absoluutset plastilist põrget iseloomustab see, et deformatsiooni

Füüsika

33

docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e).

Füüsika ja elektrotehnika

32

docx

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

Bayes’i valemi tuletamine: P ( H j| A ) = = P( A ) P(A ) 6. Tinglik tõenäosus ja Bayes’i valem. Bayes’i valemi praktiline interpretatsioon Kui P(A) > 0, siis tõenäosust P(B|A) = P(AB)/P(A) nimetatakse sündmuse B tinglikuks tõenäosuseks tingimusel A. Kui toimus sündmus A, siis kui suur on tõenäosus, et toimus sündmus Hj. … 7. Juhuslik suurus, tema jaotus ja tõenäosus. Nende mõistete vahelised seosed Olgu X = X1,…,Xn Juhuslikuks suuruseks nimetatakse funktsiooni (kujutust) X: F → R; X(A) = Xi; A∈ F. Juhusliku suuruse X jaotuseks nimetatakse funktsiooni D: R → [0;1] selliselt, et D(X(A)) = P(A) Jaotust (diskreetsel juhul) kirjeldab tõenäosusfunktsioon pi=P ( ω| X ( ω ) =xi ) =P( X =x i) ; pi ≥ 0; ∑pi = 1 Omavahelised seosed: Ω X P

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

18

pdf

Füüsika eksami materjal

1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f  k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses

Füüsika

45

docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

(definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/sarnasused? Raskusjõud, kaal ja normaaljõud erinevad üksteisest selle poolest, et keha saab olla kaaluta olekus kuid ei saa olla massita olekus. Kõigil on olemas mass. Mass kui inertsuse mõõt- keha inertsuse mõõduks on keha mass m(kg)- mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha ja seda raskem on selle kiirust muuta. Raskusjõud- gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi/ on teatud tüüpi tõmbejõud, mis on suunatud teise keha (nt Maa) poole. F g = m⃗g Valem: ⃗ Kus F- raskusjõud (N) m- keha mass(kg) g- raskusjõu tegur (N/kg)(maapinnal g=9,8N/kg) Kaal- keha poolt toele mõjuv resultantjõud(kogu kehale mõjuv jõud) (võrdub toe poolt kehale mõjuva normaaljõuga N, ent vastassuunaline), mis takistab keha vaba langemist. P = m⃗g

Füüsika

9

docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. ε =IR+ Ir kus IR on U vooluallika klemmipinge U=ε−Ir Lühis- olukord, kus välisosa takistus muutub nulliks. Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood. A=I*U*t Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=σ/2ε0RI2t, kus A=σ/2ε0Q1+Q2... Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=σ/2ε0UI Jadaühenduse korral N=σ/2ε0I2R; N=σ/2ε0A/t, rööpühendusel N=σ/2ε0U2/R Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks – ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis

Füüsika

30

docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas). dv a= =Const , kus a-kiirendus, v-kiirus, t-aeg. Peale integreerimist dt saame v ( t )=v 0 + at , kus v0-keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse dx definitsioonile

Füüsika

34

docx

Füüsika eksami konspekt

ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas). dv a= =Const , kus a-kiirendus, v-kiirus, t-aeg. Peale integreerimist saame dt v ( t )=v 0 + at , kus v0-keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile dx v= =v 0+ at , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus dt

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)