HIINA
Hiina suurimateks jõgedeks on
Tiibeti mägismaalt alguse saavad
põhjapoolne Huang He ja
lõunapoolne Jangtse. Kollasesse
merre suubuv Huang He (e Kollane
jõgi ) on oma nime saanud selle
järgi, et veevool kannab endaga
kaasa kollase värvusega
rammusat pinnast – lössi, mis
muudab kevadiste üleujutuste ajal
maa viljakandvamaks.
HIINA
Kui alguses kasvatati peamise
teraviljana hirssi, siis koos tammide
ehitamise algusega sai peamiseks
põllumajanduskultuuriks riis . Riisi
külvati üleujutatud põludele, mille
tõttu tuli hiinlastel ehitada palju
tamme ja kanaleid . Koos rahvaarvu
kasvuga hakati põllumaade
laiendamisel kasutusele võtma ka
mäekülgi, ehitades neile põldude
niisutamiseks ja veetagavara
säilitamiseks terrasse.
HIINA
Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas
alles seitse tugevamat vürstiriiki,
millest igaüks püüdis vallutada kogu
maad. Lõpuks jäi selles võitluses
võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis
endaga ülejäänud kuus. Sellega
https://www.youtube.com/watch ?
algas Hiinas keiririigi ajastu, mis
v=dT6gjb48_N0
kestis kuni 1911. aastani. Qini
dünastia rajajaks oli Ying Zheng, kes
kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi
(Esimene Keiser ) nime all.
HIINA
rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941.
sõdurite alistumine ja tohutu hulga varustuse hõivamine. Ajavahemikus 1948. aasta novembrist 1949.aasta jaanuarini peeti Huai jõe ja Longhai raudtee vahel maha otsustav Huai-Hai lahing. Kommunistide väed lõikasid rahvuslaste 200 000- mehelise väe järjekindlalt ära ja sundisid selle alistuma. Võimule tuli Hiina Kommunistlik Partei, mille juhiks oli 1935. aastast alates Mao Zedong. Kodusõda tõi endaga kaasa inflatsiooni ning majandus oli kokkuvarisemise äärel. Augustis asendas valitsus väärtusetu rahaühiku fabi kuldjüaaniga. Oktoobris tõstis valitsus tarbekaupademakse, mis omakorda põhjustas riknematute kaupade ostupaanika, hukatusliku kaubapuuduse ja kolme kuu pärast rahareformi läbikukkumise. Üritati talupoegade poolehoidu võita
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi
Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
Kõik kommentaarid