100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A77a
Õppematerjali autor
juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks
eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/jaanid/2414_11.jpg 1. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine
Sealt arvatavasti tulid ka eestlased. 4. Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust? Miks? 13 saj i algus eesti massiline ristiusustamine mõõgavendade ja saksa ordu sõjalisel toel 5. Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu? Miks? Liivisõda 16 saj algul algul ja sel ajal saab eestis katoliiklus otsa ja tuleb protestantism ,luteri kirik 6. Nimetage keskaegsed linnad Eestis. Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed. 9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit) Tallinn(REVAL) Tartu (DORPAT) Viljandi Rakvere(LESINBERG) Narva Paide (PAISENSTEIN) Haapsalu Vana-Pärnu Uus Pärnu 7. Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus? Kaupmeeste ärist.tln s oli kuni 24 raehärrat 8. Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas? Ühendas tln tartu viljandi ja uus pärnut Tähtsaim kaubatee kulges liinil novgorod tln lübeck hamburg brügge london
Nad arvasid, et kui rukkimaarjapäeval vihma ei saja, siis tuleb kuiv ja soe sügis. Tänapäeval inimesed enam ei tähista rukkimaarjapäeva. Mõned üksikud inimesed jätkavad vanu kombeid. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kadripäev- 25 november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.
................................................................. 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks,
................................................................. 7 Lisa 1 .............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid