Nimetu

Vaab, Lenna

Nimetu (0)

Varia - Kategoriseerimata

1 Hindamata

Lõik failist

Tartu Kutsehariduskeskus
LM 14
Lenna Diana Vaab
LILLKAPSAS
Referaat
Tartu 2014
Sisukord

Sissejuhatus

Ajalugu

Morfoloogia

Paljunemine

Kasvatamine

Kasutamine

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Teisendid

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana.
Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav.
Ajalugu
Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast.
Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias.
Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale, kust edasi levis Euroopa põhjaossa ja Briti saartele.
Morfoloogia
Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on tavaliselt kreemikasvalge, mille värvi aitavad säilitada peakapsa lehti meenutavad, pikliku kujuga lehed, mis asuvad õisiku ümber selleks, et päikese eest varju pakkuda.
Vars on silindrikujuline, 15-70 cm kõrge. Varrel asetsevad viltu üles suunduvad lehed, mis tihti on spiraalselt kõverdunud.
Lehed on eri kujuga, keskmiselt 5- 40cm pikad. Värvuselt hele- kuni sinakasrohelised.
Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal.
Paljunemine
Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. T aim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne.
Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied . Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud.
Lillkapsa vili on kõder , mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga.
Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud.
Kasvatamine
2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast.
Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid.
Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema.
Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust.
On valgeid, kollaseid ja ka lillasid õisikuid, kuid värv ei mõjuta õisiku kvaliteeti, vaid kas on kasvanud varjus või päikese käes.
Õisiku riknemisest saab aru, kui sellele hakkavad mustad laigud tekkima .
Kasutamine
Lillkapsas seisab külmikus 0 kraadi juures umbes nädal või rohkemgi . Süüakse vaid õisi, juur ja lehed eemaldatakse. Enamasti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lenna Vaab Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Lillkapsas

Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele.

Bioloogia

doc

AEDVILJAD

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett

Köögi õpetus

docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus