50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
filiipo
Õppematerjali autor
kongress), 1971 (24. kongress), 1976 (25. kongress), 1981 (26. kongress), 1986 (27. kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi. Keskkomitee liikmete seast valiti omakorda poliitbüroo (1952-1966 KK Presiidium), mille käes oli sisuline võim. Parteiasjadega tegeles KK sekretariaat, mille juht (peasekretär või 1. sekretär) oli riigi tähtsaim mees. Erinevaid parteiametnikke (aparatsikuid) oli NSV Liidus väga palju. Sarnane struktuur eksisteeris ka eraldi kõigis liiduvabariikides, oblastites ja rajoonides. Partei ülemvõimule olid allutatud ka valitsus ja parlament. Välispoliitika Breznevi välispoliitika oli stabiilne ja suuri vastasseise (nagu Kuuba kriis) vältiv, samas ei tehtud vaenlastele ka mingeid järeleandmisi. Aktiivne võitlus käis kolmanda maailma riikides, eriti 1970.-te lõpust alates Afganistanis. Oktoobris 1964 sai Hiina viienda riigina maailmas endale tuumarelva.
Moskva surve tugevnes ja Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. 13. Jaanuaril, pühp. Vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ja raadio-televisoonihoone. 18. Jaanuar üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril saabus lennukiga Tallinna Boriss Jeltsin. 1991 veebr- märts toimus referendum, kus batli riigid toetasid iseseisvust (Eestis 77,8 %). Eitavalt vastas( 21,4%). 19 aug. 1991 püüdis Nõukogude Liidus võimule tulla RESK ja Gorbatsov suleti koduaresti.
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle su
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2
Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SDV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud
B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). 2. USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1985. a sai partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov, kes soovis muudatusi käsumajanduse ja impeeriumi päästmiseks, uskudes ekslikult kommunistlikesse ideedesse. Soovis parandada suhteid lääneriikidega (veidi paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti
1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades
1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid