Räpina Aianduskool
Mustika istanduse rajamine
Räpina 2009
Sisukord
Mustikas -
Vaccinium
Mustika iseloomustus
Harilik
mustikas
(Vaccinium
myrtillus)
on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud
roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine
kääbuspõõsas.
Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja
servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad
üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb
mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades,
metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis.
Mustikas
on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva
magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid,
orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet
1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide
rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C-vitamiini,
karotiini,
PP-vitamiini,
B2-
ja B1-vitamiini.
Lehed sisaldavad parkaineid
(kuni 20%), arbutiini
(1,6%), glükosiidi mürtilliini
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KOOKS
Õppematerjali autor
kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse neid põhjapoolsemates piirkondades. Eestiski on tuntud sellised sordid nagu 'Northblue' ja 'Northcountry'. Siiani ei olnud sellele mustikale antud konkreetset eestikeelset nimetust, kuid botaanika terminoloogia komisjon kinnitas ametlikuks nimetuseks sellele taimeliigile poolkõrge mustikas (Vaccinium × atlanticum).
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
istikutekooli. · Maapealne osa lõigatakse tagasi 20 cm kõrguselt. · Parem on istandikust varuda istikuid suve esimesel poolel (juunis), sest siis ei ole emataimede haigused jõudnud veel noortele taimedele levida. Sellisel juhul kaevatakse istikud välja rõhtjuure jupiga ja istutatakse puukooli järel kasvama 10...15 cm vahedega. · Kärpimist ei tehta, kuid kindlasti on tarvis korralikult kasta. Sellised istikud võib sügisel üles võtta ja saata müüki või uue istanduse 27.04.2016 rajamiseks. Marje Kask 64 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 65 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 66 Rohtsete dekoratiivtaimede vegetatiivne paljundamine · Katrin Uurman Räpina Aianduskool http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine /index.html 27.04.2016 Marje Kask 67
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik. ● Paljundatakse peamiselt juurekaelal olevatest lisapungadest tekkinud võsudega. ● Suurema istanduse rajamiseks paljundatakse seemnetega. ● Seemned on väga väikesed. 1000 seemne mass 0,1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikasti märtsis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. ● Kasvukohale istutatakse mai lõpul. ● Saaki koristatakse tavaliselt 1 kord suve jooksul – õitsemise algul. ● Kuivatatud saak 0,2...0,5 kg/m² 12. ESTRAGON • Lad. Artemisia dracunculus Botaaniline iseloomustus
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid