Kalev Kesküla: Uus veinijuht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Veinid

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7­15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakkasid käärima ja kui m

Kaubandus ökonoomika

17

docx

Veinist

1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr ­ esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr ­ veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr ­ veini toodeti Egiptuses. 560 ekr ­ esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas ­ VanasKreekas. 400 ekr ­ Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr ­ veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi ­ Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinap

toiduainete sensoorse hindamise alused

44

docx

ITAALIA VEINID

Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIIN

Joogiõpetus

46

pptx

Veini koolitus.

Veinide ajalugu  Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. 

Toiduainete õpetus

38

docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.........................................................................5 2.2.

Kokandus

6

docx

Veiniõpetus

Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia ­ kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) ­ jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne ­ kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace ­ marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie ­ mäestikuveinid Bordeaux ­ veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvi

Toiduainete õpetus

12

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused ­ Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari...............................................................................

Geograafia

17

rtf

Valged ja roosad veinid

.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehed.................................................

Toidukaubandus

Kommentaarid (0)