Hent Kalmo
Kes peaks kaitsma
Eesti põhiseadust?
Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust.
Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või
kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et
seaduste hindamine põhiseaduse mõõdu puuga erineb tavapärasest kohtu pidamisest, sest on olemuselt
poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järele valve
menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus-
teadlased – eeskätt Hans Kelsen *2 – väitsid vastu, et igasuguse õiguse mõistmisega kaasneb mõningal
määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtu pidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi
vastandada põhiseaduslikkuse järele valvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab
kaitsma põhiseadus kohus, muutus hiljem peaaegu iseenesest mõistetavaks. Tema suurim panus debatti
seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged mõistelised eristused ja kutsus
üles keskenduma asja sisule : milline institutsioon sobib oma iseloomu ja olukorra poolest kõige pare-
mini põhiseaduse järele valveks? Kelsen juhtis tähelepanu tõsiasjale, et küsimust, kes peaks kaitsma
põhiseadust, ei saa lahendada mõistete lahti pakkimise või õigus normide tõlgendamise teel. See on
õigus poliitiline küsimus, mis nõuab igakülgset arupidamist, poolt- ja vastu argumentide kaalumist,
süüvimist institutsionaalsesse tegelikkusse.
Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus-
põhimõtete ehk nn kaitse klausli temaatika , mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus
peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad
ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut
seisu kohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus alus põhi mõtetele viitamisega otseselt
piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järele valvet teostab viimases
astmes Riigi kohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse
sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile . Teise seisukoha järgi peavad liikmes riikide kohtud
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Miks otsustati Eestis Euroopa Liiduga liitudes muuta Eesti põhiseadust ja miks tuli põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele? Rahavahääletus oli vajalik, kuna põhiseaduses täiendati selliseid paragrahve, mida saab muuta vaid rahvahääletusega Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tuli vormistada juriidiliselt korrektselt. Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) 3-4-1-5-08 1) Kolleegium märgib kõigepealt, et üldjuhul ei ole kohtute pädevuses EL-i õiguse põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi,
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
annab selleks volituse (seaduslikkuse pm, vs nt “riik riigis”), riigivõimu omavoli keeldu, isikute võrdsust seaduse ees. o NB! Inimväärikuse põhimõte kui oluline PS põhimõte mida peab järgima ka halduse tegevuses • Seosed haldusõiguse kaasuste lahendamisega Inimväärikus (PS § 10, RVastS § 9 lg 1) • Üks põhiseaduse aluspõhimõtetest, mis moodustavad Eesti põhikorra tuuma. • Isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. (RKHKo 3-3-1-2-06, p 10) • Kohtupraktikas loetud inimväärikust alandavaks nt vanglatingimusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, sh: • Kui kinnipeetavale ei ole tagatud 3 m2 isiklikku põrandapinda kambris (nt 3-3-1-95-16)
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
Kõik kommentaarid