Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja (0)

Kristel Voltenberg
Eesti Advokatuur – 
kutseorganisatsioon 
ja avaliku halduse kandja 
Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses 
Ladina keelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „ advokaat “, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh-
tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvus vaheline advokatuure 
ühendav organisatsioon  International Bar Association  (ametlik lühend IBA) on advokaadi  kutset kirjelda-
nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksik isik, organisatsioon või riik, 
on olla klientide usaldus väärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio-
naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õiguse mõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab 
advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi erilist rolli ühiskon-
nas, milleks on ennetada ja tõkestada konfl ikte ning tagada, et ilmnenud konfl iktid lahendatakse kooskõlas 
tsiviil õiguse, avaliku õiguse või kriminaal  õiguse üldtunnustatud põhimõtetega, edendada õiguse arengut, 
kaitsta vabadust, õiglust ja õigus riiki.*2
Lähtuvalt advokatuuriseadusest*3 (AdvS), mis sätestab advokaatide, advokatuuri assotsieerunud liik-
mete ning välis riigi advokaatide tegevuse õiguslikud alused (§ 1), võivad advokaadi kutse nimetuse all Eestis 
alaliselt õigus teenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liikmed (§ 22 lg 3). Käes  olevas artiklis käsitletakse 
Eesti Advokatuuri kui kutseühendust ja avaliku halduse kandjat ning uuritakse, kuidas peegelduvad nime-
tatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus. Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu-
suunad perioodiks 2011–2020*4, mille välja töötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise 
üles ehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevus põhi mõtted, võttes alu-
seks nii seadusest, rahvus vaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. 
1. Üldised põhimõtted
AdvS § 2 (advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund) lõige 1 sätestab: „Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juu-
nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutse ühendus õigus teenuse osutamise 
korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmiseks.“*5 Seega on 
 seadusega määratletud kaks põhilist valdkonda, milleks advokatuur on ellu kutsutud ja kus ta tegutseb. 
Need on:
−  õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avalikes huvides ning
−  advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmine.
1  Ladina-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 1986, lk 59. Vt ka Eesti nõukogude entsüklopeedia . 1. kd. Tallinn: Valgus 1985, 
lk 64.
2  IBA International Principles on Conduct for the Legal Profession, lk 10. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/?id=138 .
3  RT I 2001, 36, 201; RT I, 14.03.2011, 3.
4  Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad . Periood 2011 kuni 2020. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/4686/
Advokatuuri+arengusuunad+2011-2020.pdf. 
5  Siin ja edaspidi autori rõhutused.
JURIDICA  VII/2011
487
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
AdvS § lõige 2 kohaselt on advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik. Advokatuur juhindub oma 
tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigus aktidest ja headest tavadest (AdvS § 2 lg 3) ning regist-
reeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud 
korras (AdvS § 2 lg 4).
Seoses Eesti vastu võtmisega Euroopa Liitu sai Eesti Advokatuur 1. mail 2004 Euroopa Liidu Advokatuu-
ride ja Õigus liitude Nõukogu (ingl k The Council of Bars and Law Societies of Europe , ametlik lühend CCBE) 
täisliikmeks. Seetõttu lähtub advokatuur oma tegevuses lisaks riigisisestele seadustele ka Euroopa Liidu 
õigus aktidest, CCBE aktidest, eeskätt viimase poolt vastu võetud Euroopa advokaatide eetika  koodeksist*6 
ning Euroopa õigus kutse tuum põhi mõtete hartast.*7 Advokatuuri eetika koodeksi välja töötamisel on alu-
seks võetud ka nõuded, mille on kehtestanud IBA, mille liikmeks Eesti Advokatuur on alates 1991. aastast. 
Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt.
Advokatuuride kui advokaatide kutse ühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut-
semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga 
nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid *10, 
kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadus andluses ja praktilises töös. Põhiprintsii -
pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inim õiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse 
tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi . Põhiprintsiipide 
§ 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse-
liidu täide saatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele-
segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutse liitude ja valitsuste koostööd, et 
tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine.
Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aasta päeva aktus kontserdil