Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Eesti Mereakadeemia
Merendusteaduskond
LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL
Diplomitöö
Juhendaja :
Tallinn 2014
SISUKORD



SUMMARY 2
SISSEJUHATUS 4
1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS 5
2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED 6
3.VÕRDLEMINE 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 9
SUMMARY
WAVE ENERGY VARIATION IN THE FIELD OF STUDY
Kristina Samoshenkova
Long- term average power of waves per unit length of one of the modeled shoreline varies significantly along the eastern Baltic Sea region (Figure 5). Lithuania and the Russian part of the Curonian Spit has been retained by a public body wave energy flux uniformly average of 1.5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values ​​of 1-1.5 kW / m.
SISSEJUHATUS
Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m.
  • PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS
    Kuramaa piirkonnas aga on laineenergia intensiivsus juba mõnevõrra suurem.
  • Vasakule Paremale
    LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #1 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #2 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #3 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #4 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #5 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #6 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #7 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #8 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #9 LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lazysausage Õppematerjali autor
    Kuidas kirjutada diplomitöö , mis peab seal olema . Informatsioon LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    113
    doc

    Energia ja keskkond konspekt

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

    Energia ja keskkond
    thumbnail
    80
    doc

    Euroopa ja loodusgeograafia

    Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

    Euroopa
    thumbnail
    92
    pdf

    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

    Loomakasvatus
    thumbnail
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    thumbnail
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus
    thumbnail
    100
    pdf

    LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

    Ökoloogia
    thumbnail
    77
    doc

    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

    PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

    Tehnoökoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun