50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lllKsenia
Õppematerjali autor
likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste
Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid
Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid
väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele.
2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks,
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi
3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, Võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks ( 1)liikide väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks) 4
võtta on inimesel konsumendina. Inimesed muudavad ökosüsteeme sellisteks, et need võimaldavad vajalikke produktsioone toota, nt põllumajandus. Väga suur osa toorainest, läheb infrastruktuuri ülalpidamiseks. Praegune rahvastki püsib varem kogutud (energeetiliste) varude arvel. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Väärtus, mis evolutsioonikäigus mutatsioonide kaudu on sündinud geneetilisel tasemel, mis võimaldab elusorganisme kokku panna, võib olla väärtuslik liikide populatsioonide sees. Liigiline mitmekesisus. (liikide arv ja jaotus) Kui liigi üksuseid komineerida siis me räägime kooslustest. Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust: Elurikkusel on väärtus ja see võib olla väga erinev . Elurikku on materiaalselt olemas aga see muutub ajas. Muutuvad genofondid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid