Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused
Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi:
Tihedus:
kg/m3 – kergmetallid  ja - sulamid   
5000 1539  °C - rasksulavad  metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr
 
Tõmbekatsel   määratavad   tugevus-   ja   plastsusnäitajad   ,   jäikusnäitaja,
nende  ühikud  ning kasutamine.
 
Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on:
Tõmbetugevus    Rm –  maksimaaljõule   Fm vastav   pinge,   valemiga   Rm =   Fm / S0,   ühikuga
N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste
materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
  Voolavuspiir    ReH –  ülemine   voolavuspiir.   See   on   pinge   väärtus,   mille   saavutamisel
esmakordselt   täheldatakse   jõu   vähenemist.   Ühikuks   N/mm2.   Voolavuspiiri   kasutatakse
staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
 Voolavuspiir   ReL –  alumine   voolavuspiir.   Pinge   madalaim   väärtus   plastsel   voolamisel.
Ühikuks N/mm2. 
Tinglik  voolavuspiir Rp0,2   -  pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud
väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu. Kasutatakse
nende sulamite tõmberdiagrammide puhul, millel voolavusplatvorm puudub. 
Plastsusnäitajad: 
Katkevenivus  A - suhteline  pikenemine  protsentides purunemiseni. 
Katkeahenemine Z  -  teimiku  tööosa ristlõike pindala suhteline muutumine katkenemiseni,
avaldatud protsentides. 
Jäikusnäitaja   E  -    elastsusmoodul    ehk   materjali   vastupanu   elastsele   deformatsioonile.
Elastusmoodul  määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. 
Vasakule Paremale
Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #1 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #2 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #3 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #4 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #5 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #6 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #7 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #8 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #9 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #10 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #11 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #12 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #13 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #14 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #15 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #16 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #17 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #18 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #19 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #20 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #21 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #22 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #23 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #24 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #25 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #26 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #27 Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
1.semestri kokkuvõttev konspekt, sisaldab kõiki eksamiküsimusi ja vastuseid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:

tehnomaterjalid
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad ­ aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud ­ lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud ­ lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud ­lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid o

Materjalitehnika
thumbnail
10
docx

Tehnomaterjalid-Eksam

1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude

Materjaliõpetus
thumbnail
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil

Metalliõpetus
thumbnail
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd

tehnomaterjalid
thumbnail
6
doc

Materjalitehnika konspekt

1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer

Materjalitehnika
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) ­ aatomi

Materjaliõpetus
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Tänan abi ja suurepärase matejali eest!
13:29 23-09-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun