Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm ­ kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm ­ kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi ­ õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme ­ õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused

Õigus alused

10

docx

Õiguse alused

täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas

Õiguse alused

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

21

doc

Õiguse aluste eksami materjal

*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

9

pdf

Asja�iguse konspekt

1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt,

Asjaõigus

22

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus ­ normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel

Õigusõpetus

7

doc

Õiguse aluste abimees

o Õigusvastane tegu ­ õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka õigusharude järgi (kriminaal-, tsiviilõigusrikkumised). inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu ­ vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt ­ käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega

Õiguse alused

18

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks.

Õiguse alused

Kommentaarid (0)