Stress (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Tööstress

Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt

Klienditeenindus

11

doc

Toimetulek tööstressiga

SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja

Psühholoogia

6

docx

Inimese vaimne heaolu

· Kuula rohkem teisi. · Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele ­ mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju. · Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi). 6 Kriis inimeses endas Stress ja kriis on mõlemad ebameeldivad olukorrad, kuid nendega hakkama saamiseks tuleb neid eristada. Mille poolest stress ja kriis erinevad? Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult ­ nt. Lumetorm, üleujutus, tulekahju;  · Inimesega seotult ­ nt. Haigus, vägivalt, õnnetusjuhtum;

Inimese õpetus

19

docx

Stress ja sellega toimetulek

....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

9

docx

TervisePsühholoogia-eksam i-küsimused ja vastused

kogemist – mitte kõik inimesed ei taju samu sündmusi stressirohketena (oluline on inimese enda hinnang stressorile). Nt naabrite poolt öösel kostev müra - kelle jaoks on see sündmus stressirohke? 14. Teooria: Isiku-keskkonna sobivus. Psühholoogiline hinnang (esmane hinnang, teisane hinnang) ja stressi kogemine (Lazarus ja Folkman 1984). Lazarus ja Folkman (1984): Isiku-keskkonna sobivus (person-environment fit): Lazarus’e ja Folkman’i (1984b) käsitluses: stress on inimese hinnangu tagajärg – inimene hindab (pingelises, ootamatus olukorras) seda, kas tema isiklikud ressursid on piisavad, et tulla toime keskkonna nõudmistega. Stressi taseme määrab seega ära isiku ja keskkonna omavaheline sobivus:  kui isiku ressursid on piisavad, et raske olukorraga toime tulla, võib ta tunda vähesel määral stressi ja tajuda olukorda kui väljakutset (challenge).

TERVISEPSÜHHOLOOGIA

4

docx

Referaat: Mis on stress?

Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega

Psühholoogia

4

doc

Referaat teemal STRESS

Referaat STRESS Tallinn 2008  Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).

Psühholoogia

19

docx

Tervisepsühholoogia konspekt

Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd. Surve, mida konstruktsioon suudab vastu pidada. Descartes hakkas rääkima, et inimese keha on masinaga võrreldav. Masina katki minnes inimene lõpetab eksistentsi. Inimesel oli hing, loomal mitte. Descartes arvas, et hing mõjutab keha väga piiratud moel, et töötavad tegelikult omaette. Descartesiga tekkis mehhanistlik mudel, patoloogiale keskendunud lähenemine. Nagu auto remont. Oluliseks peeti aga seda, mis materjalist auto oli.

Psüholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)