Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Seinad #1 Seinad #2 Seinad #3 Seinad #4 Seinad #5 Seinad #6 Seinad #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2hkuTargaks Õppematerjali autor
Kokkuvõttev materjal seintest. Erinevad liigitused ja kirjeldused väikeplokkseinte ning tellisseinte kohta. Sillused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
118
pdf

Hoone osade Eksam

................................................................................. 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29

Eelarvestamine
thumbnail
98
pdf

Seinad

marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), „ Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), „ Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), „ Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), „ Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). „ Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4 „ Looduskivi leiab ehituses peamiselt kasutust viimistluskivina. 2 Looduskivi „ Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist.

Ehitus
thumbnail
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1

Hoone osad
thumbnail
13
rtf

Seinad

ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid

Ehitus
thumbnail
22
docx

FIBO ploki kasutamine ehituses

......................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................

Ehituskeemia
thumbnail
6
doc

Müüritööd

laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta

Üldehitus
thumbnail
9
odt

Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga

võib toimida. 100 mm ja 150 mm laiused plokid laotakse alati täidetud vertikaalvuukidega. Laiemate plokkide puhul, kui kandvate seinte vahekaugus on 5-6 m ja koormused müüritisele on 15-25 kN/m võib vertikaalvuugid täitmata jätta. Horisontaalvuugid võib väikeste koormuste (15-25 kN/m) ja ploki laiusest alates 200 mm laduda õhkvahevuugiga. Kindlasti tuleb laduda täisvuukidega kõik tulepüsivust ja helipidavust nõudvad seinad. Piirangud Müüritise suurim lubatud saledus mördivuugiga ladumisel on 1/27 ehk 100 mm plokist võib ehitada kuni 2,7 m kõrguse seina.Kandvate seinte minimaalne laius võib olla 150 mm.Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm, siis saab paneelid toetada mõlemalt poolt seinale ja jääb piisavalt ruumi betooniga monolitiseerimiseks.Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi

Müüritööd
thumbnail
12
pdf

Fibo ploki kasutamine ehituses

...................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11 Kasutatud allikad ................................................................................

Ehituskeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun