Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid • Solomon Aschi pildikatsed • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid • Uurimused 1970datel: – Kandiline lõug – tahtejõulisus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suu
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka muutma selleks, et saavutada uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on
Kõik kommentaarid