Kaasuse lahendus ja lepingu näide (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

ülesanne-nr-2-müügileping u-ülesanne

Gert Saarm Kodune ülesanne VT moodles konspekt, VÕS § 208 - 225 1.Ostja Kaarel Lill soovib osta 2 tonni puubriketti. Müüja on OÜ TARVE. a) Mis liiki lepinguga on tegemist, mis oleksid sellise lepingu puhul olulised tingimused, milles tuleb igal juhul kokkulepe saavutada? Tegemist on tarbijamüügilepinguga. Olulised tingimused võiksid olla:  Toote võimalikult detailne kirjeldus(näiteks: kas on kilepakend, millises vormis on pakend kas pakend vastab mingitele EU nõuetele) ja selle kvaliteet ( kui kvaliteeti ei ole määratud on vaikimisi tegemist keskmise kvaliteediga ).  Antud koguse täpne hind ja millised on makse tingimused.

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

28

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

täitma, seal on puudutatud praktikas enamlevinunumate lepingute vorme konkreetsemalt nt käsunduslepingu 619-634 regulatsioonid ● Üldosa 1-207 (üldnormid) ● Reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid ● 9-62 lepingute sõlmimine ● EELDUSED, alati tuleb kontrollida kas seadusest tulenevad eeldused on täidetud ● Peale lepingu sõlmimist tuleb asuda lepingust tulenevaid kohustusi täitma ● Kuidas täita kohustust? Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb teenust täita keskmise kvaliteediga. ● I sammas lepingute sõlmimine ● II sammas lepingute täitmine ● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140 ● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207

Võlaõiguse üldosa

81

pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3

Lepinguõigus

4

doc

Näidis - Müügileping

kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Müüja) ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt 2.1. Müüja müüb Ostja poolt esitatud tellimuse alusel Ostjale [müüdava asja kirjeldus] (edaspidi:

Kategoriseerimata

8

docx

Tarbijakaitse II KT

Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, küttegaasiseadmetele, gaasipaigaldistele jne.. Müüja peab tundma oma ala prefessionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid EL õiguakte. 2. Tarbija teadmine puudustest. Pretensiooni esitamise õigus Müüja ei vastuta puuduste eest, kui puudused olid ostjale asja üleandmisel teada või pidi neist teadma

Tarbijakäitumine

13

docx

Võlaõiguse üldosa, Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus

Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist. Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe  Leping on sõlmitud

Õiguskaitseasutuste süsteem

15

docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010.93 + 40 eurot, kokku 11455,57 eurot. A saatis V-le teate, et pärast makse tegemist on võlgnevus ikka 11455,57 eurot ning teatas, et

Õiguskaitseasutuste süsteem

37

docx

TARBIJAÕIGUS

EL õiguses on enamikes tarbijaõiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping,

Õigus

Kommentaarid (0)