Töö ja asjaõigus (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Alustava ettevõtja tööõigus

ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks

Tööõigus

6

docx

Tööõigus, töölepingu seadus

Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töötasu(lepingus on brutopalk), töötasu maksmise kord[(kuidas ja millal)peab olema üks kindel kuupäev, muud hüved(juhul kui neid on), tööaeg(puhtalt töötamise aeg), töö tegemise koht, puhkus, peavad olema tähtajad

Tööõigus

2

docx

Tööõigus

töövõtja ­ tellija töötamise võimalusest; i) austama töötaja privaatsust; j) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta; k) mitte Tööleping | Allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta töövahendid. Tasu vähemalt üks kord kuus. Isiklik töö. Puhkus andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab töötasu kohta. tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu, kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana

Tööseadusandlus

14

docx

Töötasu eksami konspekt

Juuli töötunde on talle kokku arvestatud 187 tundi. Ületunnid hüvitatakse rahas. Arvutame töötajale juuli eest väljateenitud töötasu. Juuli kuu täistööaeg on 184 tundi, seega on töötaja teinud 3 ületundi. Töötasu täistööaja eest 736.- ÜLETUNNITASU: Baastasu (736 : 184) x 3 = 12.-, ületunnilisa osa (736 : 184)x 0,5 x 3= 6 eurot Töötasu juuli kuu eest kokku 736+12+6=754 eurot ÖÖTÖÖ TLS § 45 lg 1 — Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00-6.00) maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. — Poolte kokkuleppel võib ööajal töötamise hüvitada vastavalt vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3). NÄIDE: Töötajaga töölepingus kokkulepitud tunnitasu on 5 eurot, mis ei sisalda tasu öisel ajal töötamise eest. Töötaja töövahetus algab 20.00 ja lõpeb 08.00. Vaheajad puhkamiseks ja einestamiseks

Töö- ja palgakorraldus

15

doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping ­ poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööõiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti. Käsundusleping ­ poolteks on

Äriõigus

26

doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele

Tööõigus

62

ppt

Tööõigused

TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001

Õigusteadus

19

docx

Töötasu arvestus

Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustunud 01.07.2009 Töötasu üldnõuded § 29. Töötasu suurus (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.

Majandusarvestus

Kommentaarid (0)