50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hedi.vesso
Õppematerjali autor
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisatakse õhku märkimisväärne kogus süsinikdi
1.19 Kui sõiduk on paigal, rakendage käsipidur. 1.20 Sõiduki raskuspunkt peaks olema alati kahe tõstekoha keskpunktis. 1.21 Olge raskeid osi eemaldades või lisades eriti ettevaatlik. Võtke arvesse, et raskuspunkt võib nii muutuda. Vajaduse korral kasutage tugiraame. 1.22 Pealüliti töötab ka avariilülitina. Hädaolukorras keerake lüliti asendisse ,,0". 1.23 Kaitske kõiki elektriosi niiskuse eest. 1.24 Välistage seadme volitamata kasutamine selleks lukustage pealüliti. 1.25 Hooldus- ja parandustöid tohivad teha ainult volitatud hooldustöökoja töötajad. 1.26 Enne hoolduse alustamist lülitage seade pealülitist välja ja lukustage pealüliti. 1.27 Impulsigeneraatori või induktiivanduriga seotud hooldustöid tohivad teha ainult volitatud hooldustöökoja töötajad. 1.28 Elektriosadega seotud hooldustoiminguid tohib teha ainult väljaõppinud elektrik. 1
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur...............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.......
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-k
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei
Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: • universaalsete masinate tootmise laiendamine • masinate unifitseerituse taseme tõstmine • ressursi (masinate tööea) suurendamine • hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides • masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine • ergonoomiliste näitajate parandamine • tootlikkuse suurendamine • remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine • monitooring- süsteemide laialdasem kasutamine • nn „pardakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel
· Kõõluse abil toimub lihaste kontraktsioonijõu ülekanne luudele · Kõõluse tugevuspiir tõmbel on kuni 625 N/mm² Sidemete mehaanilised omadused · Sidemed ühendavad luid ja tugevdavad (fikseerivad) liigesekihnu · Sidemete tugevuspiir tõmbel on kuni 420 N/mm² Luukangid Kang · Mehaanika seisukohalt talitlevad luud kangidena · Kang on liikumatu tugipunkti või telje ümber pöörelda võiv jäik keha millele rakendub vähemalt kaks jõudu · Kangi elemendid: -pöörlemistelg -toimejõud -takistusjõud -jõuõlg pöörlemistelje ja jõu mõjusirge vaheline kaugus (ristlõik) Luukangide puhul on: · Pöörlemistelgeteks liigeseteljed · Toimejõuks lihaste kontraktsioonijõud · Takistusjõuks raskusjõud ja/või antagonistlihaste pinge Luukangide liigid · Pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel eristatakse kolme liiki luukange: - I liiki kang tasakaalukang
2 Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti. Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p töösurve, Q - jõudlus l/ min; 10) Kaarkeevitus kaitsegaasis: skeem, põhimõte. Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid