Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaine inimaru mõistus ja millest tuleb meie arvamuste erinevus?
  • Milles seisneb mina kogu olemus ja miks ei saa selleks olla keha?
Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #1 Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #2 Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gregor134 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 6 Aristoteles

Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega. Seda võtab hästi kokku lause, mida Aristoteles ka ise kasutas: „Kogenud teavad ’et’, kuid ei tea ’miks’, kunsti valdajad aga tunnetavad ’miks’ ja põhjust.“ Kogemused on nii-öelda pähekulunud mälestused ühest asjast. Kunsti puhul aga

Filosoofia
thumbnail
6
doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 5 Kant - Induktsioon, deduktsioon

Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 1 Hegel

Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika,

Filosoofia
thumbnail
4
doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 2 Kant - Idee üleüldisest ajaloost

Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus?

Filosoofia
thumbnail
1
odt

Filosoofia 5 kodutöö - Descartes „Arutlus meetodist“

Descartes ,,Arutlus meetodist" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Descartes räägib antud teoses sellest, mida kujutab endast kaineinimaru ehk mõistus ning miks, kuigi ta väidab, et mõistus on meil kõigil ühesugune, erinrvad meie arusaamad siiski üksteisest. Autor toob ka palju näiteid ja kirjeldusi enda järelduste jõudmiseni. Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1

Filosoofia
thumbnail
3
docx

Filosoofia kodutöö: meditatsioonid, arutlus meetodist

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Descartes: „Arutlus meetodist“

Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus

Filosoofia
thumbnail
2
odt

Descartes, Arutlus meetodist.

Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda

Filosoofia



Lisainfo

Kodutöö Descartes teemal, korralik ja heale hindele tehtud.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun