Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm aastatel 1945-1955 (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Maailm aastatel 1945-1955 #1 Maailm aastatel 1945-1955 #2 Maailm aastatel 1945-1955 #3 Maailm aastatel 1945-1955 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Ohak Õppematerjali autor
See fail räägib sellest, milline oli maailm pärast teist maailmasõda. Mida kujutas endast Nümbergi protsess? Mis oli Trumani toktriin? Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Milline oli saksamaa olukord peale teist maailmasõda? Nendele küsimustele ja mitmetele teistele küsimustele saad siit kindlasti vastuse.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises

Ajalugu
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Külma sõja avaldumisvormid

· Nikolai Karotamm ­ EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis) · Johannes Vares ­ tegi 1946. Aastal arvatavalt enesetapp · Eduard Päll ­ sai pärast Varese surma Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks · Arnold Veimar ­ Ministrite Nõukogu esimees Muutused haldusjaotustes · Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad · II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala · 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad · Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne) · 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast) Tööstus · Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine · Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse · Tekkisid uued linnad: Kohtla-Järve ja Sillamäe (kuna leiti põlevkivi, uraani ja muid

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Külm sõda

0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa.........................

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 4.Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal; 5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal; 1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer.

Ajalugu
thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990.  NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.  EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi 50 aastaks ja aastast 2002 teda enam ei eksisteeri. Ühendus loodi prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet' initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

o Võim läks Beria kätte, kes hakkas tegema uuendusi kuna sai aru, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. o Liiduvabariikidele anti rohkem õiguseid ja hakati pingeid lääneriikidega vähendama. o Beria aga 1953 arreteeriti ja lasti maha, kuna tema uuendused seadsid ohtu kommunismi säilimise. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser?  Iisraeli riigi tekkimine: o 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse. o II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. o Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun