100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ilen
Õppematerjali autor
Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte ei “pea” midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6
regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud. §8 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus "võib" midagi teha, mitte ei "pea" midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid
regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud. §8 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus "võib" midagi teha, mitte ei "pea" midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. 1. Diskretsioon HMS § 4 lg 1: ,,Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel." Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on
Seaduse prioriteet seadusest madalamalseisvad õn peavad olema kooskõlas kõrgema õ-ga. Täidesaatvat võimu võib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus. Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega. Seaduslikkuse printsiibiga oleks vastuolus see, kui täidesaatev võim teostaks oma võimu piiramatult. · Demokraatia pr eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist. Halduse diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastav otsus. Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.” HMS § 5 lg 2: „Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.” HMS § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” II Diskretsioon ja määratlemata õigusmõisted15 1. Mõisted Loe lisaks: K. Merusk. Administratsioon diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn 1997, lk 25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid