Esiajalugu: Inimese kujunemine. (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Jutt inimese päritolu kohta

Jutt inimese päritolu kohta Inimese teke on keerukas protsess, mis ulatub 2,5-3 miljonit aastat tagasi. Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas

Bioloogia

5

doc

Esiaeg

Kontrolltöö kordamine Esiajalugu Inimese kujunemine. · inimese arengu uurimisega tegelevad paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud · inimese areng algas u. 10 milj. aastat tagasi. 1. Australopiteekus e. lõunaahvlane · u.40 milj. aastat tagasi · kõigesööja · sõi lisaks kõigele muule ka raipeid · tuntakse vaid Aafrikast 2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 ­ 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 ­ 0,3 milj aastat tagasi

Ajalugu

12

pdf

Inimene, ühiskond ja kultuur

neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased ­ paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal.

Ajalugu

12

pdf

Eelajalugu

neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased ­ paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal.

Ajalugu

4

odt

Kreeta-mükeene kultuur ja inimese kujunemine

ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid ­ europiidid, negriidid ja mongoliidid. Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel.  Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood

Ajalugu

2

doc

TSIVILISATSIOONID. TASUTA :)

Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. 3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene. Sirginimene liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänused on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. 4. NEANDERTALLANE ­ pikka aega pidasid enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertaalasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus´e ja Homo sapiens´i vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus´e alamliigiks.Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS ­ Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva

Ajalugu

4

rtf

Ürgajakunst

Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 ­ 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a

Kunstiajalugu

5

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg ­ kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg ­ algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg ­ algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr ­ 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest.

Ajalugu

Kommentaarid (0)