5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
223163
Õppematerjali autor
mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5
mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5
. SI süsteemi põhiühikute asendamisel dimensioonvalemisse saame pinge ühikuks SI süsteemis [U ]SI m 2 kg s 3 A 1 . Seda ühikut nimetatakse voldiks. Näide 7. Eespool nägime, et laeng Q avaldub valemiga Q = I t. SI süsteemi ühikuks saime [Q]SI = A s = C. Dimensioonvalemiks võime seega kirjutada dim Q = T I. Tabel 3. enamlevinud elektriliste ja magnetiliste suuruste mõõtühikud ja dimensioonvalemid SI süsteemis. Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus el.pinge, potentsiaal, potentsiaalide vahe, U, , V volt dim U = L2M T-3I-1 elektromotoorjõud el
ideaalsetes tingimustes. Tegelikkuses ei ole võimaliks elle valemi liikmeid eristada. Ning tegelikkuses saadav arvväärtus sisaldab juhusliku suuruse X5 arvväärtust. 8. Metroloogia põhiaksioomid ) 1) mõõtmise olemus on võrdlemine (ainult ühe suureuse olemasolul pole võimalik). 2) Mõõtetulemus on olemuselt juhuslik suurus 3) Ilma eelneva informatsioonita mõõdetava objekti kohta mõõtmisi teha ei saa 9. Mõõtevahendid, nende liigitus. Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav normitud metroloogiliste omadustega tehniline vahend. Mõõtevahendid kehastavad, hoiavad, reprodutseerivad mõõtesuurusühikuid. Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga mõõtvahendi abil. Eristatakse mõõdud, mõõtemuundur, mõõteriist. Lisaks erilist liiki mõõtevahend etalon. Otstarbe järgi jaotatakse etalonideks(kehastab),
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist
vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut. Harilikult on mõõtevahendid suuremate mõõtekoosluste, nagu mõõteseadmete, -komplekside ja -süsteemide funktsionaalseteks koostisosadeks. 45 Mõõtemuundur Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali. Mõõtemuundurid jagunevad tavaliselt vahe-, edastus- ja mastaabimuunduriteks. Mõõtemuundur on väga harva esinev mõõtevahend. Tavaliselt kuulub ta mõõteriistade, seadmete, komplekside või süsteemide koosseisu, nagu näiteks termopaar, voolutrafo, tensoandur, PH-elektrood jne. 46.Edastusmõõtevahend Edastusmõõtevahend on kaudväljundseadisega mõõtevahend, nagu mõõtevõimendi, mikroprotsessor, mastaabimuundur jms. teise mõõtevahendi, -seadme või süsteemi mõõteahela koosseisus. Edastusmõõtevahendi ülesanne on muundada vastava signaali kujul olev mõõteinfo teiste omadustega mõõtesignaaliks ja
Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks ehk meerikuteks. Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi voolutugevust, pinget, takistust, elektrivoolu võimsust, tööd (energiat) jm. Elektrimõõteriistade ja nendega ühendatud lisaseadiste abil saab mõõta ka mitteelektrilisi suurusi: temperatuuri, rõhk, kiirus, vedeliku nivoo jt. Mõned mõõteriistad, näiteks elektriarvesti, näitavad mõõdetava suuruse summaarset väärtust teatud ajavahemikus. Neid mõõteriistu nimetatakse induktsioonmõõteriistadeks. Mõõteriistu, mida kasutatakse elektriliste suuruste mõõtmiseks laboratooriumides, tööstuses, majapidamises, nimetatakse töömõõteriistadeks. Töömõõteriistu kontrollitakse täpsemate etalonmõõteriistadega. Enamikku elektrimõõteriistu saab kasutada mõõtmiseks kas ainult alalisvoolu või ainult vahelduvvooluringides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid