Histoloogia võimalikud küsimused (1)

Histoloogia võimalikud küsimused 
1.  Küüne  ehitus 
Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist 
ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud 
küünevagudes ( sulcus  lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb 
küünemaatriks  (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti 
epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga 
(vallum unguis). Küünevalli  epidermise  sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha 
(eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht 
tihenenud (hyponychium). 
2.  Granulotsüüdid  (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) 
Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), 
eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik 
segmenteerunud rakutuuma olemasolu.  
Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad 
sõmerad. Rakutuum  on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - 
kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) 
peente niitjate moodustistega  seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). 
Funktsioon:  Põletikukoldes  muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. 
Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid. 
Eosinofiilide tuum on sageli kahe- või kolmesagaraline, meenutades viimasel juhul ristikheinalehte. 
Funktsioon: Eosinofiilide hulk suureneb infektsioon -allergiliste haigestumiste korral. 
Basofiilid . Ehitus: Nende  tsütoplasma  sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli 
paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes 
kaitsereaktsioonides. 
3.  Rakukontaktid  näidetega 
Nõrk rakukontakt moodustub glükokaalüksite liitumisel. Interdigitatsioonil toimub sõrmedetaoline 
läbipõmumine. Spetsiaalsed rakukontaktid on: 
1. Tiheliidused määravad epiteelirakkude polaarsuse, takistavad lipiidide ja valkude vaba difusiooni 
kahe kompartmendi vahel ning on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused 
sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad  
ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 
2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid . Need on rakkusid ankurdavad ühendused , kus 
rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid , mis seovad 
epiteelirakkude basaalosad basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. 
3. Auk- ehk sideliidused  on moodustunud membraani integraalvalkudest, mida nimetatakse 
konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku 
paiknevates membraanides on mulgud.  
4. Rakusisaldised ja nende funktsioon 
Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole 
tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja  vahekord rakus on muutuv. 
Inklusioonid jagunevad: 
1. Troofilisteks ( glükogeen või  rasv ) 
2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 
3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 
4. Pigmentinklusioonideks (looduslikult värvilised ühendid rakus) 
5. Suulaetonsilli ehitus 
Suulaetonsillid on paarilised ovaalsed lümfoidkoest  organid , mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte 
ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias 
asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega ( centrum  germinativum). Tonsillide 
pinnalt läheb organi  sisemusse  10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad 
sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata  mitmekihiline   lameepiteel , mis 
katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise 
kihnuga  ( capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli 
sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 
6. Valge ja punane  pulp  
Põrn (lien) on kaetud kihnuga ( tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest 
(tunica serosa ). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid 
(trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke 
tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga 
(pulpa rubra). 
7. Tüümuse ehitus ja funktsioon 
Ehitus: Tüümus ( thymus ) on sagarikulise ehitusega, milles  sagarikud (lobuli) on ümbritsetud 
sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga  sagarik koosneb koorest  (cortex) ja säsist (medulla) 
lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse  epiteelirakud ümaraid 
või ovaalseid kehakesi , nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel 
võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. 
Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T- lümfotsüüdid reageerivad 
viirus -, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline  immuunsus ). 
8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal 
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 
1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne 
kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. 
basalis) proopria  sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 
2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi  funktsionaalse  
kihi  taastumine . Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 
3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli  päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed 
muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad 
sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli  rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks.  
4. Isheemiline faas.  Veresooned kontraheeruvad. Soonte   spasm  kestab mitu tundi. Tekib kudede 
isheemia  ja nekroos. Veresooned spiraliseeruvad, lühinevad, katkevad. Tekkinud verepais irdab 
endomeetriumi funktsionaalse kihi, see surutakse koos kogunenud vere massiga üles ja 
kõrvaldatakse emakast. 
9. Duodeenumi limaskesta ehitus 
Duodeenumi  limaskest  moodustab tsirkulaarkude (plicae circulares). Limaskestal on hulgaliselt 
pikki soolehatte ja suhteliselt lühikesi soolekrüpte. Krüptide põhjas paiknevad Panethi rakud 
(cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest 
lihaskiht  on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri 
näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad 
ulatuda  ka sidekoelisse proopriasse. 
10.  Väikeaju  koore kihid 
Väikeaju koores on 3 kihti. 
1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude  tuumad . 
2. Pirnrakkude e. Purkinje  rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje 
rakud ( neuron purkinjense). 
3. Sõmer - e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. 
Sõmerkihile järgneb valgeaine . 
11. Ektodermi  derivaadid  
Ektodermist kujunevad: 
• epidermis ja tema derivaadid 
• nahanäärmed 
• eessoole, tagasoole  epiteel  
• meeleelundite  sensoorne  epiteel 
• silmalääts 
•  kesknärvisüsteem , perifeersed neuraalse  päritoluga struktuurid 
• pigmentrakud 
12. Maksa verevarustus 
1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 
2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu 
Maksaarteri haru ->