Vietnami Sõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Vietnami sõda- referaat

Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa

Ajalugu

13

doc

Vietnami sõda

VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda...........................................................................................

Ajalugu

12

docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda ...................

Ajalugu

20

docx

Ajaloo suuline arvestus

● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära ○ NSVL sai Soome ja Balti riigid, osa Ruumeniast (Bessaraabia) ○ Saksamaa sai Leedu, pool Poolast, teine pool jäi NSV Liidule 2. Külma sõja väljendusvormid. a) külma sõja mõiste; ● Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. ● termin võeti kasutusele 1947 ● toimusid väikesed konfliktid, suurt sõda ei puhkenud b) külma sõja osapooled; ● lääneriigid- Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA ○ eesmärgiks oli demokraatia taastamine ● NSVL ○ eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine c) väljendusvormid + oskad tuua nimetatud väljendusvormi juurde ka näite. ● Võitlus uute territooriumide pärast- NSVL tahtis enda mõju all olevaid riike muust maailmast täielikult eraldada

Ajalugu

18

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO

Ajalugu

16

docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil

Ajalugu

Kommentaarid (0)