Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Neuschwansteini loss (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Neuschwansteini loss
Lossi arhitekt on sakslane Eduard Riedel. Loss asub Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus.  Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Selle lossi  arhitektuur  ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi  ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. See ehitati Schwansteini kindluse peale.
Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II omale pelgupaigaks, kuhu põgeneda inimeste eest. Lossi pühendas ta helilooja Richard Wagnerile.
Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik.
Lossi väravad, lõid maalilise kontrasti, olles tehtud punastest kividest ning kollasest lubjakivist. Loss on ise tehtud suurel osas lubjakivist.
1. korrus oli nii öelda sisehoov (paremal oleval pildil). 2.
Vasakule Paremale
Neuschwansteini loss #1 Neuschwansteini loss #2 Neuschwansteini loss #3 Neuschwansteini loss #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trriinuu Õppematerjali autor
Lossi arhitekt on sakslane Eduard Riedel. Loss asub Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Selle lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
pptx

Arhitektuuri analüüs Neuschwanstein-i loss

Arhitektuuri analüüs Eeros Lees G3B Neuschwansteini loss Arhitekt: Eduard Riedel Asub: Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Rajamise ajastu ehk kultuuriperiood: romantism Valmimise aeg: 1869–1892 • Tellija: Baieri kuningas Ludwig II • Pühendatud: helilooja Richard Wagnerile • Otstarve: kuningas Ludwig II lasi selle lossi ehitada omale pelgupaigaks, et inimeste eest põgeneda.

Antiikarhitektuur
thumbnail
28
docx

Neuschwansteini loss

NEUSCHWANSTEINI LOSS Referaat kunstiajaloos Keila 2013 0 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................2 Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3 Disain ja stiil................................................................................................................4 Neuschwansteini loss väljastpoolt...............................................................................7 Neuschwansteini lossi interjöör.................................................................................8 Muinasjutulossi saatus...............................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................

Kunstiajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun