Rahvusvahelised suhted kordamisküsimused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad

• lahendada tülid rahumeelselt • pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust • austada riikide suveräänsust • mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse • austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi • edendada koostööd riikide vahel • järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: • diplomaatilised suhted – tunnustamine de iure ja de facto, diplomaatide maalt väljasaatmine, diplomaatiliste suhete katkestamine • majanduslik koostöö – kaubavahetus, investeeringud jne, aga ka välisabi, humanitaarabi • lepingud – võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel või olla mitmepoolsed (avatud) 4) Kaasaja tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid (asutamine, eesmärgid,tegevus,seos- Eestiga)_(konspekt)

12. klassi ühiskond

3

doc

Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3

Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3 1) Mida tähendab kollektiivse julgeoleku põhimõte? Miks see on vajalik? Too näiteid. Riigi esmane ülesanne on säilitada iseseisvus ja territoorium ning tõrjuda ohud. Oluliseim tänapäeval on rahvusvaheline julgeolek. Riik lepib kollektiivselt kokku , et käsitletakse julgeolekut ühtemoodi. Vajalik, et üheskoos kaitsta teineteist. NATO teeb seda hetkel ja pakub riikidele tuge. 2) Too näiteid, kuidas tänapäeval sekkutakse teise riigi siseasjadesse mittesõjaliste vahenditega. Poliitilisel ja tootmise teel 3) Millal ja miks asutati ÜRO? Selgita tema töökorraldust, sh otsustamisprotsessi. Asutati 1945, eesmärgiga ühendada riike ja vältida ohtusid, soodustada koostööd ja kaitsta demokraatiat. 4) Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke. Eesmärk oli luua Liit, millel on ühtsed väärt

12. klassi ühiskond

6

docx

Ühiskond, KT 3

rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega. Rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb eeldusel, et kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Suveräänsuse kohaselt on riigid siseriiklikus ja rahvusvahelises käitumises vabad, kuid siiski piiratud rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega – näiteks kohustus järgida inimõigusi. Rahvusvahelise õiguse kolm põhiallikat:  Rahvusvahelised lepingud ehk riikide vahel sõlmitud kokkulepped, mis toimivad olemuslikult nagu seadused. Lepingud on siduvad üksnes nende osalistele. Iga riik otsustab, milliste lepingutega ennast siduda. Samuti võib riik lepingust lahti öelda, näiteks loobus 2003. aastal Põhja-Korea seni ainsa riigina tuumarelva leviku takistamise konventsioonist.  Rahvusvaheline tavaõigus ehk õigusena tunnustatud korduv, järjepidev ja üldine käitumine

12. klassi ühiskond

34

docx

Ühiskonna majandamine

II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab

Ühiskond

72

docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

........... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).........................................................13 Määratus........................................................................................................... 13 Tunnused........................................................................................................... 13  Liikmed - geograafia..........................................................

Riigiteadused

188

ppt

Inimõigused

Inimõigused  Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted  Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/

Inimõigused

88

docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias

Rahvusvahelised suhted

32

docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust.

Poliitika ja valitsemise alused

Kommentaarid (1)