Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Nikkel

Avastamise ajaloost: Looduslikult esinevat nikli-vase sulamit kasutati 2000 e. Kr Hiinas. 235ndal aastal e. Kr vormiti Hiinas nikli sulamist münte. Kaevurid, kes otsisid hõbedat puutusid tihti kokku sellise madalasordilise metalliga. Kaevurid nimetasid selle punaka värvusega maagi Kupfernickel'iks. Nimi tuleneb saksa keelest ja tähendab kuradivaske. Kupfer = vask, nickel = kurat. Seda nime kasutasid Ülem-Saxoni kaevurid sissekandes 1654. aastal. Esimest korda esines see nimi trükitud raamatus 1694. aastal, kui kirjeldati mittevajalikke mineraale ja maake. Aga ainele seal kirjeldust ei olnud. 1751

Keemia

14

doc

Raud, nikkel, koobalt

kohal). Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid. Ni toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsetest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maailmas hinnatakse 70 miljonile tonnile. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle 2 tuhande aasta tagasi. Inviduaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog A.F.Cronstedt 1751 rootsi looduslikust nikkelarseniidist NiAs. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel `vana Nick'i vask'), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel(praeguse nimetusega nikoliit või nikeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagiga koostisega Cu2O(mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi).

Keemia

11

rtf

Raud, koobalt, nikkel

on seotud koobalti tootmise ja koobaltiühendite töötlemisega ja ka nenedel,kes niisugust tolmu sisse hingavad. huvitavaid fakte: Möödunud sajandil lõid jaapani teadlased magnetterase, milles on 20-60% koobaltit. Sellest sulamist valmistatud püsimagnet suudab kinni hoida endast 100-2000 korda suurema massiga rauatükki. Nikkel: ajalugu: Avastas 1751. aastal rootsi õpetlane Axel Frederik Cronstedt. 15 aastat hiljem analüüsis mineraali põhjalikumalt Tobern Bergman ja eraldas sellest nikli vaba metallina. Maakoores on nikkel levimuselt 23. kohal. Tuntakse umbes 50 nikli mineraali, mis keemiliselt koostiselt on kas sulfiidid või silikaadid. Nimi on võetud saksakeelsest sõnast kupfernickel, mis tähendab saatana vaske. aatomi ehitus: Nikkel paikneb VIIIB rühmas. Aaatomimass Ar(Ni)=58,693 ja massiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=28. Nikli aatomi tuumas on 28 prootonit ja 31 neutronit. füüsikalised omadused:

Keemia

19

rtf

Exami piletite vastused

Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega. Terastest, mis on mõeldud tööks kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodustavad suure grupi katla- ja klapiterased. Esimesed on väikese C-sisaldusega (see tagab hea keevitatavuse) ja eelkõige Cr-ga legeeritud (1...6%) terased. Klapiterastena kasutatakse suurema C-sisaldusega (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Veel kõrgematel temperatuuridel kasutatakse suurema Cr ja Ni-sisaldusega teraseid või hoopiski

Kategoriseerimata

69

pdf

Kermised ehk kõvasulamid

nendevahelise ruumi. WC-Co kõvasulamid koosnevad WC teradest ja koobalti baasil tardlahusest PLV sisaldab koobaldis lahustunud W ja C aatomeid (joon.1a). TiC- NiMo kermised koosnevad kolmest faasist: TiC südamikust, kaksikkarbiidist (Ti,M- o)C rôngast ja Ni - baasil tardlahusest (joon.1b). Tume osa karbiiditerade keskel on TiC, hall "rôngas" nende ümber on (Ti,Mo)C ja hele osa karbiiditerade vahel on tardlahus Ni baasil. Nikli tardlahuse moodustavad temas lahustunud molübdeeni, titaani ja süsiniku aatomid. Kaksikkarbiid omab titaankarbiidi vôret, kus osa titaani 7 aatomeid on asendatud molübdeeni aatomitega. Joon. 1. Kermiste struktuur a- WC-Co, b ­ TiC-NiMo, c - Cr3C2-Ni 8  Cr3C2 baasil kermised koosnevad Cr3C2 teradest ja Ni baasil tardlahusest (joon. 1c).

Materjaliõpetus

8

docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

sisaldavad terased. Kasutatakse metallitööstuses 10. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 8,9 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus Füüsikalised omadused · sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus · bioelement Mürgisus · sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid · messing ehk valgevask (Cu - Zn) · pronks (Cu - Sn) · melhior (Cu - Ni) · uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus: 8,9 g/cm3

Rakenduskeemia

26

docx

KEEMIA 1. kursus Eksam

elektronegatiivsuste erinevuse x abil: mittepolaarne side (H2), polaarne side (HCl), iooniline side (NaCl). 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme moju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga.

Keemia

34

pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Meedia

Kommentaarid (0)