Neljakoolikatsed füüsika (0)

Valguse peegeldumine on nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonna valguspinnale ning pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda.
Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse ja langemisnurka suurendada, siis suureneb ka murdumisnurk ja mingil hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub esimesse kekskonda tagasi. γ=90°
Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, mille korral algab täielik sisepeegeldus.
α˳(vesi) = 49°
α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk
Valguse murdumine on füüsikaline nähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda.
Kui valgus murdub hõredamast keskkonnast tihedamasse, siis tema kiirus väheneb ja murdumine toimub pinnanormaali poole. α > γ
Kui valgus murdub tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis tema kiirus suureneb ja murdumine toimub pinnanormaalist eemale α mg, siis hakkab keha vedelikus ülespoole tõusma ja see kestab seni, kuni jõud tasakaalustuvad ehk Fü = mg.
Soojusliikumine on aineosakeste liikumine, mis on seotud temperatuuriga.
Aineosakeste liikumine on korrapäratu ning ei lakka kunagi. ( Browni liikumine)
Soojuspaisumine on keha ruumala muutumine temperatuuri toimel.
Siseenergia on aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energia.
Kui puutuvad kokku ühesugused laetud ja laadimata kehad, siis laeng jaguneb kehade vahel võrdselt.
Samanimeliste laengutega kehad tõukuvad ja erinimelistega kehad tõmbuvad.
Elementaarlaeng - vähim olemasolev laeng ( elektronil ja prootonil ).
Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine.
Vooluringiks nimetatakse omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikat, lülitit ja tarbijat.
töö
A
A= Fs
1 J
Mehhaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
optiline tugevus
D
1 dpt
Optiline tugevus on läätse fookuskauguse pöördväärtus.
teepikkus
s
s= vt
1 m
mõõdulint
Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul
aeg
t
1 s
kell
mass
m
m= ρV
1 kg
ruumala
V
1 m³
Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.
pindala
S
1 m²
tihedus
ρ
areomeeter
Tiheduseks nimetatakse aine massi ja ruumala suhet.
kiirus
v
spidomeeter
Kiiruseks nimetatakse keha läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet.
võimsus
N
1 W
Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja aja suhet.
Potentsiaalne energia
Ep
Ep=mhg
1 J
Vastastikmõju energia.
Kineetiline energia
Ek
1 J
Liikumisenergia .
rõhk
p
1 Pa
baromeeter
manomeeter
Rõhuks nimetatakse rõhumisjõu ja keha toetuspindala suhet.
üleslükkejõud
Fü
Fü= mg
1 N
Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole.
temperatuur
tº
T= tº+273º
1 K
termomeeter
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut.
kasutegur
Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kogu tehtud tööst
voolutugevus
I
1 A
ampermeeter
Voolutugevuseks nimetatakse laetud osakeste kogu laengu ja juhi ristlõike läbimiseks kulunud aja suhet.
elektriline pinge
U
1 V
voltmeeter
Elektriliseks pingeks nimetatakse suurust, mis võrdub laengute ümberpaigutuseks tehtud töö ja laengu suhtega.
takistus
R
1 Ὼ
Takistus on juhiomadus.
raskusjõud ehk gravitatsioonijõud
Fr
Fr= mg
Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole kõiki kehasid.
energia
E
Füüsikaline suurus, mis näitab keha võimet teha tööd
fookuskaugus
f
1 m
Fookuskaugus on lõik läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahel.
jõud
F
1 N
vedrudünamomeeter
Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele.
soojushulk
Q
1 J
Soojushulk on energia hulk, mille keha saab või kaotab soojusvahetuse käigus.
soojenemine
Q=cm(t2–t1 )
jahtumine
Q=cm(t2–t1 )
kütuse põlemine
Q= k·m
Põlemine on keemiline protsess, aga põlemisel eraldub soojust.
sulamine
Q=Λm
Sulamine on tahke aine muutumine vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub.
tahkumine
Q=Λm
Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub.
aurustumine
Q= Lm
Aurustumine on soojusnähtus , kui vedelik muutub gaasiks. Aurustumisel energia neeldub.
kondenseerumine
Q= Lm
Kondenseerumine on soojusnähtus, kui gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub.
laeng
– q
Q= Nq
ehk kulon
erisoojus
c
Erisoojus näitab materjali.
elektronide arv
N
eritakistus
kütteväärtus
k

• aurustumissoojus
  
• kondenseerumis-soojus
  
• keemissoojus
  

L

• sulamissoojus
  
• tahkumissoojus
  

Λ
jõu õlg
l
Ujumise tingimus
Fü
Fü=
Rõhk vedelikes ja gaasides
p
p=ρhg
ρ(vesi)=1000ühes kuupmeetris on 1000 kg puhast vett +4°C juures.
c(alumiinium)= 880 - 1 kg alumiiniumi soojendamiseks 1ºC võrra kulub 880 J soojust.
- 1 kg alumiiniumi jahtumisel 1ºC võrra eraldub 880 J soojust.
1 cal (vesi)= 4200 = 4,2 - soojusenergia hulk, mis kulub 1 g vee soojendamiseks 1ºC võrra.
Λ(jää)= 330 - 1 kg 0 ºC-lise jää sulatamiseks kulub 330 kJ soojust.
Λ(jää)= 330 - 1 kg 0 ºC-lise vee tahkumisel eraldub 330 kJ soojust.
Λ(plii)= 23 - 1 kg plii sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub 23 kJ energiat.
k( kask ) = 13- 1 kg kasepuidu täielikul ära põlemisel eraldub 13 MJ soojust
L(vesi)= 2300 - 1 kg 100ºC-se ( keeva ) puhta vee aurustamiseks normaalrõhul kulub 2300 kJ soojust.
- 1 kg 100ºC-se puhta veeauru kondenseerumisel normaalrõhul eraldub 2300 kJ soojust.
ρ(Cu)=0,017 - 1 meetri pikkuse ja 1 mm-se ristlõikega vasktraadi takistus on 0,017Ὼ
g= 9,8- Maa tõmbab 1 kg keha enda poole jõuga 9,8 N.
Puhta vee keemistemperatuur normaalrõhu juures on 100ºC (p=760 mmHg)
aine 3 olekut:
1. tahke olek:
2. vedel olek:
3. gaasiline olek:

• kindel kuju ja ruumala
  
• raske kokku suruda
  
• aineosakesed paiknevad tihedalt ja kindla korra järgi
  

• kindel ruumala
  
• kindel kuju puudub
  (anuma kuju)
  
• molekulide vahel on nõrgad tõmbejõud
  

• kuju ja ruumala puuduvad
  
• molekulide vahel on suured
  tõukejõud
  
• kergesti kokkusurutavad
  

Deformeerimine on keha kuju muutmine:
1. tõmbamine ehk tõmme
2. surumine ehk surve
3. painutamine ehk paine
4. väänamine ehk vääne
Elektrolüüsi kasutatakse:
1. ainete eraldamiseks (vesiniku tootmine)
2. maavarade puhastamiseks
3. esemete katmiseks õhukese metallikihiga (kuldamine jne)
p=760mmHg = ρhg= 13600 kg/m³ · 9,8 N/kg · 0,76m= 101 292,8 Pa = 100 000 Pa
l˳- vedru algpikkus
F= mg
1)
m= ρ V
2)
3) p=ρhg
l - lõpp-pikkus
l – l˳ - pikkusemuut ehk pikenemine
∆l - pikenemine
F = µmg (sõltub hõõrdetegurist ja massist)
µ – hõõrdetegur (sõltub kehade materjalidest ja pindade töötlusest)
F - elastsusjõud
F- resultantjõud (kõikide jõudude summa)
l- jõuõlg
1. paigalseisu hõõrdejõud – paigal seisvate kehade vahel
2. liugehõõrdejõud – kui vähemalt üks kehadest liigub
3. veerehõõrdumine – hõõrdejõud on kordades väiksem
Kang- kõva keha, mis võib pöörelda ümber oma liikumatu telje.
Suurendus
Difusioon- erinevate ainete iseenestik segunemine
Ovaal - ellips
Sulamise ja tahkumise vältel temperatuur ei muutu.
Sulamistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad tahked ained sulama.
Tahkumistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad vedelad ained tahkuma.
Vedelikud aurustuvad igasugusel temperatuuril. Intensiivne aurustumine algab keemistemperatuuril.
Kehasid saab elektriseerida hõõrumise teel.
Elektriseerimisel saab keha laengu.
= 1,6 · 10¯¹ C
Laeng tekitab elektrivälja ja elektriväki mõjutab laengut.
Mida suurem on laeng, seda tugevam väli tekib.
Laengule lähemal on väli tugevam.
Elektriväli vahendab laetud kehades vastastikmõju.
Elektrivoolu tekkimise tingimused:
1. on vaja vabu laetud osakesi
2. neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud (tekitatakse elektriväli)
Takistus sõltub:
1. traadi/juhi pikkusest (võrdeline seos- mida pikem traat , seda suurem takistus) R ~ l
2. ristlõike pindalast (traadi/juhi jämedusest)
(põõrdvõrdeline seos- mida jämedam on traat, seda väiksem on takistus) R ~
3. juhi materjalist (eritakistus)
Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks .
Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks.
1 · 10 kPa
1 · 10 MPa
1 · 10 mPa
1 · 10 hPa
1 · 10 Gm
1 · 10 µm
1 · 10 nm
kilo
mega
milli
giga
müü
nano
1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J
108= 30
1 km= 1000m
1 h= 3600 s
15= 54
1 m= 0,1 km
1 s=
120= 0,02
1 cm= 0,01m
1 min= 60s
60= 36 000
1 m= 10dm
1 sek=
180= 0,3
1 dm= 0,1m
1 min= 60 s
Torricceli katse
Torricelli valas anumasse elavhõbedat ja asetas sinna tagurpidi pööratud klaasist toru, mis oli ka täidetud elavhõbedaga. Osa elavhõbedat valgus torust välja ja toru otsa jäi vaakum. Õhk avaldab anumale rõhku ja elavhõbeda samba kõrgus hakkas muutuma . Kui õhurõhk oli suurem, siis samba kõrgus suurenes.
Soojuslik tasakaal
Kui puutuvad omavahel kokku erineva temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab seni kuni temperatuurid saavad võrdseks ehk saabub soojuslik tasakaal.
Elektrilaengu jäävuse seadus
Kinnises süsteemis on kõikide laengute summa jääv/ konstantne . (isoleeritud/ kinnine süsteem)
Laengud muutuvad, aga nende summa jääb samaks.