Tööturg (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud. Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtta, 2) ta on end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtnud. Nii Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses kui ka meie tööturuteenuste ja- toetuste seaduse definitsiooni ühisosaks on see, et töötuks olemine eeldab inimese aktiivsust (otsib

Makroökonoomika

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist - neist valdav osa, 3,7 miljonit, Suurbritannias - ja vabatahtlikult ligi pool miljonit. Pärast Esimest maailmasõda rakendasid töötuskindlustust Itaalia (1919), Austria (1920), Venemaa (1922), Poola (1924), Bulgaaria (1925), Saksamaa (1927) ja teised riigid. (Pihlamägi 2010)

Ettevõtluskeskkond

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

noorsootööd. Loetletud tegevuste alusel on määratletud neli prioriteeti: algatada noorte tööhõive üle avalik diskussioon, suurendada noorte õigusalast kompetentsust nõustamise ja informeerimise kaudu, rakendada noorte tööhõiveks ja töökasvatuseks mitmekesiseid meetodeid ja võimalusi noorteprojektide raames ning korrastada noorte töösuhteid reguleerivaid seadusi (Jaanus, 2006). 14 KOKKUVÕTE Eesti majandus ja tööturg on kriisis. Seda tõestavad nii majandusnäitajad kui ka kasvav tööpuudus. Kõige tõsisem tööhõiveprobleem, nii Eestis kui Euroopas, on aga noorte tööpuudus, millele tuleks kõige enam tähelepanu pöörata. Oluline on, et kooli lõpetanud noor leiaks töö, sest kui noore esimene kogemus tööturul on töötu staatus, võib see jätta jälje kogu ülejäänud eluks. Töötav noor panustab ka riigi tervesse tulevikku, mistõttu peaksid riigid üha aktiivsemalt tegelema eelkõige noori

Majanduspoliitika

12

docx

MAJANDUS eksami küsimused

,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation ­ Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr  5) Töötu defineerimine (2 tk) ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk)

Majanduse alused

7

doc

Eesti tööturg

(Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.) Tegelik tööpuudus erineb seejuures olulisel määral registreeritud töötusest, mis näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel. Isikuid, kes seaduses ettenähtud tingimustele ei vasta, töötuna registreerida ei saa, vaatamata sellele, et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri. (Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega on

Majandus

15

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus ­ näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine ­ näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja

Majandus

7

doc

Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis

Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja t

Geograafia

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

(Eurostat'i prognoos 2050) · Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti tuntav KIE-s Läti 2 319 1 865 -19,6% Eesti 1 351 1 121 -17,0% Leedu 3 446 2 868 -16,8% Tsehhi 10 211 8 848 -13,4% Poola 38 191 33 487 -12,3% 2004.a. ­ 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane 2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane Üle 80-aastaste arv kolmekordistub  Tööturupoliitika · Tööturg ­ areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika ­ aktiivne ja passiivne · Aktiivne ­ eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne ­ töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised)  Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika ­ majanduse areng ja tööhõiveprobleemid

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)