NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik
sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust.
Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded
Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid - Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid - Pehmendab turukonkurentsi - Vähendab elukaarest tulenevaid riske - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest
Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund Riigi mõiste - Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS
(majandusõigus) ja tööõiguseks. Avalik õigus jaguneb riigiõiguseks, konstitutsiooniõiguseks, rahvusvaheliseks õiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks, kirikuõiguseks, menetlusõiguseks (protsessiõigus) ja finantsõiguseks. Avaliku õiguse alla käib eelkõige riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod ja karistusviisid, finantsõigus eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ning vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Kui riik ei suuda haldusõigusrikkumisi kontrollida, nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Õigusriigi olemus ja tunnused Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad.
Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid
Kõik kommentaarid