1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property
- tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, 1 ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne omand (karistusseadustik). Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi. Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32
puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Vabavara alusel uue programmi arendamine on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: • õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; • õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; • õigus programmi koopiat vabalt levitada; • õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada. Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32
05.2016 Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - allikmaterjal - kirjandus Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - refereerimine - tsiteerimine “The first thing we do, let’s kill all the lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12 5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust
Seega tähistab üks sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised laused: “Eesti autoriõigus kaitseb arvutiprogramme. Arvutiprogrammi looja autoriõigus on sätestatud autoriõiguse seaduses”. Autoriõigus on eraõiguse osa ja seda nimetatakse eraõiguse instituudiks. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. allikad - • PS § 39: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi”; • autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, millega Eesti taasühines 26.10.1994; • WTO TRIPS-leping • WIPO autoriõiguse leping (WCT); • mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes seadustes; • valitsuse õigusaktid. 4. Autoriõigusega kaitstavad teosed. - slaidid 6 - 7 lk 4.1 Fotograafiateosed. - slaid 8; 4.2.
See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne ammendumine). Tööstusomandi eseme (patendi-, kasuliku mudeli, kaubamärgi-, tööstusdisainilahenduse) omanik ei
Kõik kommentaarid