50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis1122
Õppematerjali autor
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4,
asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas
...........16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles)
Saku Gümnaasium TÄHED JA NENDE ERINEVAD LIIGID Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Kristo Veertee 9a klass Saku 2010 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 tähed ......................................
Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................
Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid).
keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid