10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
v1r2oz8996
Õppematerjali autor
Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik, olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas. · Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid
Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5. Andorra (Pürenee mäestikus) Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses (sh Senlis’ leping), nende jagunemine pärast Karl V troonist loobumist. Habsburgide valdused pärast Hispaania pärilussõda. Habsburgide valduste kasvu varauusaja alguses tingis paljuski juhuste kokkulangevus. Hilisem keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga, kelle surma järel 1482. aastal pärisid Habsburgid nii Burgundia Ülemmaad (tänapäeva Prantsusmaa idaosa) kui ka Madalmaad
vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning raamatupidamisoskust. Kaubanduse tuludest rahastati ka teisi majandusharusid. Juba 16. sajandil tõusid esile kaupmeeste perekonnad, kes koondasid enda kätte nii kaubanduse, panganduse kui ka töönduse. Saksamaa kaupmehed Jakob Fugger (14591525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (14931560) haarasid enda kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga. Firenzest pärit Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Medicid laenasid raha Inglise ja Prantsuse kuningatele. Kaks Medicite perekonna liiget tõusid paavstitroonile. Vastutasuks said Medicid monopoolse õiguse kogu Euroopas maarjajääga kauplemisele. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna
Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529. aastal Viini alla. Pärast türklastele kaotatud Mohacsi lahingut (1526) langes suurem osa Ungarit Türgi kätte, ülejäänud Ungari alad ja Tsehhi läksid Habsburgidele. MAJANDUS Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng
Henry. Nendevahelisi suhteid tihendas ka ühine kirg ratsahobuste vastu. 1520. aastal kohtusid valitsejad Kuldbrokaatlaagris, kus korraldati arvutuid bankette ja turniire ning mis pidi olema nende täieliku üksmeele manifestatsiooniks. Kuningad püüdsid ükesteist viisakuses ja rüütellikes oskustes üle trumbata, kerge ülekaal vähemalt viimase osas tundus jäävat inglaste poolele. Hiljem kuningate suhted siiski pingestusid ning Henry asus toetama oma naise õepoega, keiser Karl V-t, kellega ta esmakordselt kohtus juba 1521. aastal, kui too Henryl Londonis külas käis. Suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid just kuninganna suutmatuse tõttu meessoost pärijat sünnitada üha enam ning Henry sai teiste naistega mitmeid vallaslapsi, kõige enam käis ta armukestega läbi 1510. aastate lõpus ja 1520. aastate alguses. 1521. aasta alguses elas Katariina üle viimase nurisünnituse, rohkem ta enam ei rasestunud ning ajapikku hakkas
· Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele.
püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid