TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö................................................................................................................ 7 1.5 Eesti majanduskliima Saksa e
Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil. omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega (asutamisotsus jne). Soovitav on asutatava äriühingu põhikirjas ja äriregistrisse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
..................................................................... 9 2.5. Strateegia, visioon, missioon ja väärtused..........................................11 3. VÄLISKESKKOND........................................................................................ 12 3.1. Majandusolukord................................................................................. 12 3.2. Turuanalüüs ja peamised trendid (sektori põhine)..............................16 3.3. Konkurentide analüüs (2-3 konkurendi analüüs).................................20 3.4. Ärimudeli konkurentsieelised..............................................................21 3.5. SWOT analüüs..................................................................................... 21 4. FINANTSANALÜÜS..................................................................................... 22 4.1. Tasuvusanalüüs.................................................................................. 22 4
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt
...... 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ....................
1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaveri sõnul kõige valusamalt suuri peresid, kus tarbimist on keeruline piirata. Kaveri sõnul on veefirmal vaja raha veevärgi uuendamiseks, mida on koos ELi abirahaga võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus. Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest. Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu 18.12.2008 www.tarbija24.ee
Kõik kommentaarid