I maailmasõda (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas.

Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu

20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism .

Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused . Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega.

Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe.

Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid ( Henry Ford ), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes kiirelt.

20.sajandi majanduse areng – riigid taanduvad majanduse regulatsioonist, tiheneb raudteede võrk, hinnataseme langus-tekkis konkurents, maailm globaliseerub. Majanduses olid esikohal Inglismaa, USA, Saksamaa. Tekkis proletariaad.

Globaliseerumine – üleilmastumine , seda iseloomustab rahvusvaheline kaubandus ja kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskkonda.

Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega.

20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism , sotsialism , sotsiaaldemokraadid, anarhistid .

Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. ( Hispaania , Itaalia, Prantsusmaa)

Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. ( Suurbritannia , Prantsusmaa)

Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa)

Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid . Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria )

20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased , tsentristid.

Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid.

Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon , proletariaadi diktatuuri kehtestamine.

Tsentristid – Kahe eelneva kesktee , keda enamlased seetõttu ründasid.

Vene- Jaapani sõda – 1904 -1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa. Venemaa jääb alla, kuna ülehindas oma majanduslikkke võimalusi ning alahindas Jaapanit, Venemaa ühiskonnakorraldus oli maha jäämas. Moderne sõda – kasutati kaevikupositsioone, kiirlaskureid, miinipildujaid, sidevahendeid.

1905.a revolutsiooni põhjused – töölisliikumine (tingimused olid viletsad, palgad madalad, tööpeävad pikad), talurahvaliikumine (mõisnikkonna vastu. Nõuti maa jagamist ja maksukoormuse kergendamist), kodanikkühiskonna puudumine (nõuti kodanikõigusi, riigikorra kaasajastamist)

1905.a revolutsioon – 9.jaanuar 1905 kogunedis Talvepalee juurde töölised, et anda tsaarile palvekiri. Kõlab lask ja tsaar annab käsu rahva ihta tulistada, saab alguse Verine Pühapäev.

1905.a revolutsiooni taotlused – esialgu majanduslikud, hiljem poliitilised (demokraatlik vabadus, valimisõiguse laiendamine, Riigiduumale seadusandlikud võimalused)

1905.a revolutsiooni tulemused – talupoegadel vähendati rendimaksu ja tõsteti palka, töölised said koonduda ametiühignutesse, Riigiduuma loomine.

20.sajandi Keisri Saksamaa maksupoliitika – sõjaväestiku ehitamine, kolooniate hooldamine, sõjaväe pidamine, kaudsete maksude tõstmine (pärandimaks, maks viinale, tubakale)

20.sajandi suurriikide liidud + nende eesmärgid – Kolmikliit – Saksamaa, Austia -Ungari(Türgi,Bulgaaria, Itaalia), Atant – Venemaa,Prantsusmaa, Inglismaa (jaapan, serbia )

Kolmikliit – Saksamaa eesmärgiks kolooniate haaramine nt Prantsusmaal, Inglismaal, selleks vajati võimsat laevastikku. Austria-Ungari eesmärgiks oli tugevdada positsiooni Balkanil . Itaalia oli nõrgim lüli, kes oli liidus, et kaitsta end Prantsusmaa rünnaku eest.

Antant – Prantusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa soovis sama, kuid tema peamiseks vanelaseks oli Türgi. Ka Inglismaa ja Jaapan olid Saksa mõjuvõimu vähendamise poolt

USA roll 20.sajandi alguses – Sekkus Lõuna-Ameerikas toimuvale. Suhteliselt väike maavägi. Esimene eesmärk oli Ameerika-Hispaania sõda, et saada tagasi oma valdused L-As. Partneriks Euroopas oli Inglismaa ehk siis oli Kolmikliidu poolt.

Esimene maailmasõja põhjused – alahinnati ohtu, ei usutud sõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. Sõda romantiseeriti, arvati, et sõda annab au ja kuulsuse ning oli põnev . Rahvusvaelisi kriise reguleerivate intitutsioonide puudumine, ei olnud org., et korraldada nt suurriikide kokkukutsumist. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia , ei märgatud sõjatehnika kiiret aegngut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekut. Sõjaplaanidele ei pööratud tähelepanu.

Esimese maailmasõja ajend nn Balkan kui püssirohutünn – Serbia väed tapsid A-U hertsogi Franz Ferdinadi. Venemaa asus A-U surve alla sattunud Serbiat toetama . Saksamaa kuulutas Serbiale sõja.

Esimese maailmasõja osapooled – Inglismaa, Saksamaa, Prantusmaa, Venemaa, Austria-Ungari

Muudatused sõjapidamises ja tehnikas esimese maailmasõja ajal – positsioonisõda, mürgigaasi kasutamine, tankid (inglismaa), suurtükid , allveelaevad, lennukid .

Muutused ühiskonnas – sõjategevus kurnab inimesi, üldise töökohustuse kehtestamine, järks elatustaseme langus, toiduainete puudus, epideemia levik, rahvuslik vabadusvõitlus(andis sõjale uue puhangu), salliamtus muulaste vastu, liberaalse maailmapidliu kokkuvarisemine , maksukoormuse tõstmine, levivad vaskapoolsed vaated.

Kadunud põlvkond – sõjas osalendu põlvkond. Sõjast tagaasitulels või sõjakoledusi nähes polnud inimesed enam võimelised kohanema normaalse eluga.

Venemaa Keisririik esimeses maailmasõjas – ülehindas oma võimed ja sõjaväe suutlikkust. Tulemused: sõjaväe riigivastasus, majanduslik kaos , sotsiaalne rahulolematus , tsaarivastasus, rahvusliikumised,

Veebruarirevolutsiooni põhjused - elanikkond pole nõus elama vaesuses ja näljas, tsaarivastasus, majandluslik kaos. alamklassile uue hääle andmine, südurid liituvad tsaarivastasusega.

Veebruarirevolutsiooni tulemused – Tsaar lahkub troonilt, kutsutakse kokku ajutine valitsus. Lubavad rahvale demokraatlikke vabadusi. Asutava Kogu kokkukutsumine, Nõukogude Venemaa.

Venemaa Ajutine Valitsus ning selle saatus – Sinna kuulusid Kadetid, esseerid ja VSDTP (menševikud, bolševikud) Saatus: püüab riiki kriisiseisunidt välja tuua, vähendadkas emajanduses bürokraatiat, rikastele lisamaks, tulumaks .

Brest - Litovski rahuleping – Venemaa bolševike ja Saksamaa vahel. 3.märts separaalrahu ( liitlased jäävad välja) Soome pidi jääma neutraalseks. Leedu, Eesti, Läti, Poola, Ungari jäid Saksamaale.

USA esimeses maailmasõjas – Sekkub sõtta 1917 a suvel. Kuulutab sõja Saksamaale. Oli aelgane, sest maaväig oli väike ja väljaõpetamata. Woodrow Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi.

Esimese maailmasõja lõpp – Saksamaal puhkeb 1918 revolutisoon, keiser loobub troonist. Kuulutaakse välja Weimari vabariik. 11.nov 1918 kuulutatakse välja Compiegne vaherahu . Rahulepingu väljatöötamine – Versailles rahuleping 28.juuni 1919.

Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks.

Pariisi rahukonverents – 18.jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga.

Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine.

Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister.

Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George) Nende otsustega pidid kõik teised riigid nõustuma.

Saksamaa saatus ( kaart) – territoriaalsed muutused (kaotas Elsass-Lotringu Prantsusmaale, Sudeedisaksamaa Tsehhoslovakkiale, Memmel Leedule. Ei othtinud omada sõjalaevu,takne, allveealevu. Armee suurus max 10 000 palgasõdurit. Reisi tsoon 15 aastaks liitlasetele. Sõjasüüdlane + lahjutasude maksmise kohustus

Versailles` rahulepingu head ja halvad küljed – Pos: püüe korrastata maailma, prganisatsiooni loomine, mis lahendaks probleeme, rtahvusvaleline koostöö, vältida sõda. Neg: territoriaalsed äralõiked oli asustatud sakslastega, kahjutasud ei olnud määratud, osaliselt säilis Saksamaal militaartööstus.

Rahvasteliit – rahu hoidmise liit, ei tohi käskida ega karitada ühtegi riiki, riikidevaheline suhtlemine , salalepingute tühistamine . Vead: kõik said otsustada, ei suutnud rahu tagada. RL nurjus, sest suurriikidel olid vastuolud, otsuste tegeimine oli aeganõudev, rahulepingu ebaõiglus . USA, NL ja Saksamaa jäid välja.

Esimese maailmasõja järgsed uued riigid – Eesti, Leedu, Soome iseseisvusid. A-U lakkas olemast, tekkis Austria vabariik, Ungari kuningriik , Tsehhoslovakkia, Serbia, Horvaatia , Slovakkia

Neutraalsed riigid – Hispaania, Rootsi, Norra ?=???????

Venemaa küsimus - ??????????

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannagaborr Õppematerjali autor

1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas.
2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid
jne

imperialism suurriigid kapitalism monopol globaliseerumine proletariaadid liberalism sotsialism revisionism tsentristid revolutsioon vene jaapani sõda maksupoliitika atant esimene maailmasõda kadunud põlvkond rahuleping veebruarirevolutsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed.

9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad, tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism, futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik *antisemitism- (juudivaenu) tugevnemine Kirjandus ja kunst: *valik kirjanikke: Kipling, Mann, Lägerlöf *enne I maailmasõda said 14 kirjanikku Nobeli kirjanduspreemia *ekspressionism, impressionism Eluolu I maailmasõja ajal * 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe (mõnel maal üldine töökohustus) * elatustaseme langus * toidupuudus * epideemiad * naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, palka said tunduvalt vähem * muutus traditsiooniline peremudel * väikettevõtete laostumine 10. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed, aeg. Aeg: 23.veb 1917 Põhjused:

20. sajand maailmas

docx

Maailm enne maailmasoõda

Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid;

Ajalugu

doc

Konspekt

Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Ing

Ajalugu

docx

Maailm 1900-1920

Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)

Ajalugu

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirko

Ajalugu

docx

I ja II maailmasõda

Muusika (R. Strauss) Filmikuns  sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t  kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood  eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks  esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport  moodne jalgpall Esimene maailmasõda - I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks - Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 mln sõduri - I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel - I MS kasutati esimest korda keemiarelvi - Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt - Toimusid 20

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda

Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid