Ajaloo KT sulaperiood (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Maailm pärast teist maailmasõda

ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine. 1988.02.02. Toimus Tartus Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverents. 1988 aprill. Loominguliste Liitude ühispleenum ka Eesti tippintelligents asus toetama poliitilisi muutusi. Loodi rahvarinne. Toimusid EMS päevad Tartus. Esimest korda toodi avalikkuse ette sini-must-valge lipp. 1988 suvel juunis reaalne võimukriis. 16.06 vabastati ametist Karl Vaino, asemele Vaino Väljas. 17.06

Ajalugu

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor, Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks

Eesti Lähiajalugu

176

doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus

Ajalugu

Kommentaarid (0)