50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merilinx
Õppematerjali autor
- talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana-
kunst oli rahumeelne ja elurõõmus). Kreeta kunstis kujutati loodust, eriti härgi, aga ka spordivõistlusi ja usu- pidustusi. Kunstis ilmneb naiste suhteline domineerimine, mis viitab nende suhteliselt kõrgele ühiskondli- kule positsioonile (võrreldes teiste varaste tsivilisatsioonidega). U 15. saj. eKr Kreeta vallutanud kreeklased võtsid omaks kohalike eluviisi ja kombed, ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele (nn lineaarkiri B, mida osatakse tänapäeval lugeda). Minoliline kultuur levis nüüd mandrile, kultuuri edasikandjaiks said kreeklased, kuna Kreeta kaotas järk-järgult oma senise tähtsuse. Kreeka mandriosas kujunenud Mükeene kultuuri iseloomustasid samuti lossid, kuid need olid tugevasti kindlustatud (nn kükloopiliste müüridega) ja nende ümbert puudusid linnad. Tõenäoliselt olid lossid üks- teisest sõltumatute riikide keskused, mis arvatavasti seisid pidevalt omavahel sõjajalal. Seda lubavad arvata
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses
Tema sümboliks oli vibu Aphrodite - ilu ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannadest kõige kaunim. Merevahust Ares - sõjajumal, hukatuse ja hävingu looja. Kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Demeter - Zeusi õde ja viljakusjumalanna ja vilja, kujutati viljavihkudega. Dionysos - taimede viljakuse, viinamarjade ja veini jumal. Tema auks korraldati Kreekas pidustusi. TÄHESTIK Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr. Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared)
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared)
moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid