Füüsikalise looduskäsitluse alused (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Füüsika uurimismeetodid

Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil aga ka leida kaudselt, arvutades kiiruse mõõdetud teepikkuse nng sõiduaja jagatisena.) • Ülesanne: a) Mõõda töölehe pikkus, laius ja pindala! b) Kuidas mõõta(mis meetodi abil) jalajälje pindala- ühik ruudu meetodiga

Füüsikaline maailmapilt

9

docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

mida tuleb mõõtmistel kindlasti arvestada. Mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti omavatel mõõtmistel kasutatavaid mõõtevahendeid ja mõõteriistu perioodiliselt taadelda. 16. Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? Mõõtmiseks on vaja mõõtjat, mõõtevahendit, kindlat mõõtühikut ning keha, mida mõõta. 17. Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtmine seisneb alati tundmatu suuruse võrdlemises teadaolevaga. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. Võrdlemise tulemusena saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks ehk mõõdetava suuruse arvväärtuseks. Mõõtmisi saab jagada otsesteks ja kaudseteks. Otsene

Füüsika

2

docx

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Vaatlus ­ andmete kogumine Katse ­ hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisiline mõjutamine, eesmärgiga esile kutsuda uuritavale sekundaarkujutlusele vastav sündmus Vaatluse ja katse erinevus - katse erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega Mõõtühik - füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Etalon - materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste

Füüsika

15

ppt

Klassikaline füüsika ja lähismaailm

· Termodünaamika I printsiip pani aluse energia jäävusseaduseadusele ja välistas igaveseks igiliikuri loomise ning võimaldas hakata tootma soojusmasinaid. Vaata videot kitsarööpalisest rongist Entroopia · Entroopia avastamine võimaldas hakata kasutama masinaehituses uusi tehnoloogiaid, aga pani ka uued alused loodushoiule ja keskkonnakaitsele. · Maad soojendav Päike (T=6000K) ja jahutajana toimiv maailmaruum (3K). Kasutegur 99.95%.

Füüsika

16

pptx

Mehhaanilise maailmapildi tunnusjooni ( slaidid )

Nähtus energia jäävuse seadus ­ energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus ­ kiiruse muut ühes ajaühikus Suurus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa ­ 8. jaanuar 1642 Arcetri) Oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton Füüsika lühikursus gümnaasiumile Kasutatud allikad

Füüsika

10

pptx

Isaac Newton

mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. • Legendi järgi olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, miks asjad kukuvad alati alla, mitte üles. Nendele küsimustele vastuseid otsides jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. • Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused • Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uurisvalguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kakspeegelteleskoopi.

Füüsika

2

docx

Isaac Newton

kuid vastupidine jõud. F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt.

Füüsika

5

docx

Füüsikaga seotud mõisted

teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus

Füüsika

Kommentaarid (1)