ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ................................................
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madal
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis
Kõik kommentaarid