Asteegid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Asteekide kultuur

VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid

Kunstiajalugu

7

docx

Ameerika tsivilisatsioonid

1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast ­ olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid ­ näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid

Ajalugu

8

odt

Asteekide elust ja kultuurist.

Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.­16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid

Ajalugu

23

ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

esimestest sajanditest pärast Kristuse sündimist · Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud · Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile · Säilinud ainult 4 raamatut · Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud inkvisitsiooni käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa · Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu hispaanlaste sissetungile hävinenud  Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14

Kunstiajalugu

21

doc

Ameerika põliskultuurid

arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris ­ Peruus. 3  Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 ­ 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas

Ajalugu

28

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur

50

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

keeruline; vähe säilinud ­ ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid ­ veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla ­ pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.

Ajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)