Põhja
- Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha.
Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv
(sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab
mets, 50% hõlmavad sood ja rabad . Paukjärve oosile ja
Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks
vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi
kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega.
Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik . Inimasustus on hõre.
Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931 -1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste
Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma . Kaitsealal on 3
looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dseiny
Õppematerjali autor
Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...................................................................................... 5 1.4 Vetevõrk........................................................................................................ 6 1.5 Mullastik......................................................
Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid